Kas küsimusi on? Küsimusi ei ole...
Rabi Berl Lazar
Endise NLiidu juudid teavad ja armastavad väga Simhat Tora püha tantsudega ja Pesahi matsaga. Isegi kui on võimalik kohata juuti, kes ei söö Pesahi ajal matsad, on ta vähemalt kuulnud, et seda tuleks teha. Ka Yom Kipur on juutidele teada päev. Kuid Shavuoti pühadest teavad nad vähe, kuigi just need pühad on juutidele kõige olulisemad – just sel päeval valis Kõigekõrgem meid kõigist maailma rahvastest ning andis meile Tora.
Nagu räägivad meie targad, enne pakkus Kõigevägevam Torad teistele rahvastele, kuid need küsisid: „Aga mis selles raamatus kirjutatud on?“ Ja kui nad kuulsid, kui palju nõuab Kõigekõrgem inimestelt, loobusid nad: „Ei, meile pole seda Torad vaja. Mitte mingil juhul! Me ei suuda nii elada...“
Kui Ta pöördus juutide poole sama ettepanekuga, kuulis ta hämmastavat vastust: „Teeme ja kuulame.“ See tähendab, et meie esivanemad ei kahelnud vähimatki ja olid valmis täitma kõike, mida ütleb Kõigekõrgem.
Miks olid juudid valmis J-malale täielikult kuuletuma?
Kujutlege, et arst määras patsiendile ravimi, kuid viimane hakkab arstile küsimusi esitama: „Miks te just selle ravimi valisite? Milline on selle koostis? Kuidas see mõjub? Millised on vastunäidustused? Miks ikkagi peab seda võtma enne, aga mitte pärast sööki?“ Ning kõige lõpuks hakkab ta kaalutlema, kas üldse tasub täita selle arsti ravi ettekirjutusi või hoopis otsida endale uus arst.
Kõik toimub aga hoopis teisiti, kui haige usaldab arsti ja teab, et teist arsti pole tal vaja otsida. Alati võib ju olla küsimusi arstile, kuid patsient on valmis täitma arsti nõuandeid ja sel juhul on ravi efektiivne.
Midagi sarnast toimus ka Siinail. On ammutuntud tõde, et iga juut on kõige targem ja kus on koos kaks juuti, seal on kolm arvamust. Meie targad räägivad, et terve tee Egiptusest Siinai mäeni juudid vaidlesid omavahel. Läksid ja vaidlesid millegi väga olulise üle ning igaüks oli kindel, et tema arvamus on viimane tõde.
Kuid rahvas lähenes mäele ja kõik vaidlused katkesid – juudid tunnsitasid hetkega, et nende ees seisab Tarkus, Kes tohutult ületab inimliku tarkuse, ning Tema ees on kõik nende vaidlused tühised ja mõttetud. Tol saatuslikul hetkel oli kogu rahvas täiesti ühtne ning tegutses nagu üks mees ühe sooviga, olles valmis vastu võtma ja täitma kõik, mida Kõigekõrgem neile ütleb.
See ei tähenda, et juutidel poleks olnud küsimusi (juutidel on neid alati), et nad poleks tahtnud kuulda selgitusi (meile on need alati vajalikud). Kuid nad vastasid Kõigekõrgemale: „Teeme ja kuulame!“ Meie esiisad said aru, et just on see see juhtum, kui kõigepealt tuleb tegutseda, kuuletuda, alles pärast võib küsida ja arutleda. Nad võtsid vastu Tora, mis muutis neist igaühe ja kogu juudi rahva ajaloolise tee kindlaks ja mõtestatuks.