Sukkot - lühike teejuht
Kui Tišrei-kuu algus on kantud kahetsusest, püüdest vaimse tõusu ja Kõigekõrgema poole, siis kuu teisel poolel on teine tähendus - tuua vaimsust sellesse maailma, teha kõike, mida Tema on käskinud sellisel tasemel, et see täidaks meid suure rõõmuga. Selles ongi Sukkoti peamine mõte - seda aega nimetatakse "meie rõõmu ajaks".
Sel aastal tähistame Sukkoti (15.-21. Tišrei) 19.-25. septembril. Juudid elavad neil päevil ajutistes ehitistes, lehtmajades - sukkades. Tänatakse Kõigekõrgemat ja pidutsetakse kõigil päevadel. Sukka mõte on väljendatud "Kirjades": ...tunneta Teda kõigil oma teedel." See tähendab, et mitte ainult palvetamine ega Tora lugemine, vaid juudi iga tegevus oleks seotud Kõigekõrgemaga. Isegi sukkas magades täidab inimene Tema käsku, ka lehtmajast lahkudes jääb ta seotuks selle käsuga...
Täpsemalt on võimalik sellest käsust lugeda siit.
Üks Sukkoti tähtsamaid käske puudutab nelja taime - ühendatakse lulav (datlipalmioks), etrog - tsitruseline, adassa - lõhnava mirdi oks ja aravot - pajuoks ning öeldakse seejuures eriline õnnistus.
Selle käsu mõte on nende taimede omaduste - maitse ja lõhna ühendamises. Maitse sümboliseerib sisemist väärikust, mida saavutatakse Tora tarkuste omandamisega. Taime lõhn aga sümboliseerib inimese tegusid - käsu täitmist ja ligimese aitamist.
Nagu etrog ühendab endas meeldiva maitse ja imelise lõhna, nii on ka Iisraeli rahva seas inimesi, kes uurivad Torat sügavuti ja täidavad kõiki käske.
Lulav - sarnaselt datlitele, millel on meeldiv maitse, kuid puudub lõhn, on ka Iisraeli rahva hulgas neid, kes õpivad Torat, kuid ei tee häid tegusid.
Adassa - mirdil on imeline lõhn, kuid pole maitset. Nõnda on ka Iisraeli rahva seas selliseid, kes teevad häid tegusid, kuid ei õpi Torat.
Aravot - pajul aga puudub nii maitse kui lõhn, ka juutide seas on neid, kes ei õpi Torad ega tee häid tegusid.
Niisiis on selle käsu sisemine mõte ühendada omavahel kõiki juute, sõltumata nende omadustest.
Täpsemalt saab sellest käsust lugeda siit.
Sukkoti pühade viimast päeva nimetatakse ho-Šana Raba. Sel päeval loetakse vastavaid palveid, tehakse Tora-rullidega seitse ringi ümber sünagoogi keskmes oleva poodiumi - täpselt nii, nagu seda tehti Templi päevil ümber ohvrialtari.
Ho-Šana ajal suletakse Taevas kõik isiklikud toimikud, mis avati Roš ha-Šana ajal. Sukkoti ajal ei mõista Kõigekõrgem kohut mitte iga inimese üle, vaid maailma üle tervikuna, määrates, kui palju sel aastal vihma sajab, kui suur tuleb viljapuude saak, milline saab olema lõikus.
Pühade seitsmendal päeval kinnitatakse lõplik otsus pitseriga. Seetõttu meenutab ho-Šana Raba osaliselt Jom Kippuri. Ka sel päeval on eriti tähtsad kahetsus ja palved.