|
|
Rabi blogi
|
|
Eri Klasile mõeldes
![]()
Eri Klas oli erakordselt tugev ja energiline inimene, kes oli väga hõivatud. Kui olin Eestisse tulnud, tahtsin temaga kohtuda, kuid ta oli iga nädal ise riigis ja oli raske leida aega kohtumiseks.
Olin töötanud L.- Ameerikas vabal praktikal ja mõistsin Eestisse tulles, et kogemused, mille sain seal, ei aita mind siin. Seal oli mentaliteet teine, inimesed olid soojad ja avatud. Siin olid inimesed külmad ja suletud. Kui olin kohtunud Eriga, imestasin: kuigi Eri oli Eestis kasvanud, Eesti juut, oli ta teistsugune kui siinsed inimesed - soe, südamlik ja avatud.
Esimesel korral pakkusin talle tfillini, mille juudi mehed asetavad palvetamiseks käele ja pähe, ta ei keeldunud sellest ning tegi seda alati. Kohtusin temaga tihti sünagoogis, ta oli külaliseks shabati-õhtusöögil meie kodus, kus talle väga meeldis.
Meie viimasest kohtumisest jääb ere mälestus. Eri helistas ja ütles, et ta tahab minuga kokku saada. Sõitsime temaga koos juudi kalmistule, kus ta soovis olla ema haual ja palvetada. Seda ta tegigi.
Eri Klasile oli tähtis olla rõõmus ja oma rõõmu teistega jagada. Kui tulin kalmistult tagasi sünagoogi, saatis Eri oma autojuhiga ajakirja, milles oli üks tema viimaseid intervjuusid, kus Eri oli pildistatud kipas. Ta oli selle üle väga rõõmus ja tahtis ka mind rõõmustada.
Eri oli väärikas juut. See ei tähenda uhkust, inimene ei tohi olla uhke. See tähendab just väärikust. On tähtis rõõmustada endas ja enda üle. Judaism õpetab kogu maailmale, kuidas olla rõõmus. Ei tohi tunda end halvasti näiteks mittejuudist naabriga suheldes, vaid jääda alati selleks, kes sa oled - väärikaks.
Iga inimene võib rõõmustada selle üle, kes ta on. Ei ole olemas maailmas liigset inimest. On võimalik õppida, kuidas olla avatud, soe ja lahke. Isegi siin külmal maal elades püüdkem olla lahked ja avatud.
Soovitan lugeda Meie Iisraeli selles numbris ilmuvat pikemat kirjutist Eri Klasist, mis on tõlgitud sarjast "Juudi pass".
|
|
Mäletades lahkunuid...
|
|
Eri Klas – Juudi pass
Galja Kenelson
![]() Sündisin 7. juunil 1939.a. Tallinnas. Minu ema isa Josel Gurevitš oli suur spetsialist laulu alal, ta oli õppinud kantoriks ja kooridirigendiks Viinis. Pärast õpinguid sai vanaisa Josel tööd Riias poistekoolis lauluõpetajana ja kooridirigendina. Vanaisa käis tihti Riia Sünagoogis, kus aitas peakantorit. Seal tutvus ka ta viimase tütre Esteriga, kellega nad Riias abiellusid. Neil sündis kaks tütart: minu ema Anna ja kaks aastat hiljem Jemima. Loe edasi...
|
|
Mäletades lahkunuid...
|
|
Siima Škop
![]() Siima Škop oli armastatud Eesti raamatukunstnik ja plakatist. Ta sündis 18. juunil 1920.a. Tartus. Ta õppis Tallinna Juudi Koolis, mille lõpetas 1938.a. Esialgu õppis ta juuksuriks. 1940.-1941.a. õppis J Koorti nimelises Riigi Rakenduskunsti Koolis.
1941.a. evakueerus Siima Nõukogude Liidu tagalasse, kus ta elas ja töötas Uljanovskis ning Fergana oblastis, ka Usbekistanis.
![]() 1948.a. lõpetas ta Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi graafikuna. Ta oli aastatel 1951-1953 Kunstifondi graafika eksperimentaalateljee juhataja, aastail 1965-1972 kirjastuse Valgus kunstilise toimetuse juhataja, hiljem vabakunstnik.
Siima Škop on läinud ja jäänud eesti rahva südamesse imeilusate muinasjuturaamatute nagu "Pöial-Liisi", "Une-Mati" jt illustraatorina.
|
|
Juudi pühad
|
|
Valmistume Purimiks
![]() Sel aastal tähistame Purimi-pühi 24. märtsil. See püha meenutab meile juutide pääsemist oma vaenlaste käest Pärsia kuninga Ahašverose päevil, see on kurjategijast hamanist vabanemise püha - ta tahtis hävitada kogu juudi rahva. Loe edasi...
|
|
Varjatud palge püha
|
|
Ljubavitše Rebe tööde alusel
![]() Esteri raamat on ainus Pühadest Kirjadest, kus mitte kordagi ei mainita Kõigekõrgema nime. Seda seletatakse nii: raamatu kirjutasid Mordehai ja Suurkogu juhid. Selle kirjutasid ümber ka mitte juudi käsikirjutajad Pärsiast ja Midiast ning kui seal oleks originaalis olnud J-mala nimi, siis ümberkirjutamisel oleks see asendatud paganate jumalustega. Loe edasi...
|
|
Küsi Rabilt
|
|
Mida teha, kui on raske olla rõõmus?
![]()
Küsimus: Mul on viimasel ajal palju probleeme. Kuidas saada tagasi oma rõõmu?
Vastab Rabi Sh. Kot: Üks vana juudi targa jutt räägib sellest, et ükskord tuli targa mehe juurde üks juut. Ta küsis: "Praegu on adarikuu ja on vaja rõõmustada, aga mul on nii palju probleeme ja mul on väga raske rõõmus olla."
Tark mees soovitas talle: "Proovi minna teatrisse, ma kuulsin, et seal teeb üks koomik kõikidel meele rõõmsaks."
Juut vastas targale: "Ma tean küll, aga mind see koomik ei aita."
"Miks?", küsis tark.
"Sest see juut olen mina ise..."
See kuu on rõõmus kuu ja sel kuul me pühitseme Purimi-pühi. Käesolevas Meie Iisraeli numbris kirjutame hulga materjale sel teemal. Neist on võimalik õppida, kuidas olla rõõmus.
Mõnikord me otsime rõõmu enda ümber, käime restoranis, teatris, diskol jne. Aga see ei aita, sest rõõmu on vaja ennekõike meie sisse, mitte meist välja või ümber. Alati on nii palju asju ja põhjuseid, mille üle rõõmustada, neid asju on vaja vaid märgata. Tänu J-malale me oleme elus, meil on söögiisu ja toit, meil on kodu, katus pea kohal. Me oleme tänulikud ja rõõmsad, et me võime lugeda ka seda juttu.On vaja mõelda hästi ja siis kõik lähebki hästi.
Soovin kõigile rõõmu ja palju põhjusi rõõmus olla!
|
|
Purim 1953.a.
|
|
Rabi Itshak Zilber
![]() Paljudele tundub, et imed toimusid vaid minevikus. Uuem ajalugu aga näitab vastupidist. 1953. a. rippus NLi juutide saatus juuksekarva otsas. "Arstide süüasjast" pidi saama "esimene pääsuke" pogrommide ja väljasaatmiste ahelas.
Pole õigus neil, kes arvavad, et imed sündisid meie rahvaga ainult minevikus. Need toimuvad ka tänapäeval, kuid meie oma igapäevastes toimetustes ja harjumuses leida kõigele loomulikku selgitust lihtsalt ei märka või ei tunnista neid. Loe edasi...
|
|
Juudi köök
|
|
Omentašen
Juudi köök
![]() Omentašen
Nii nimetatakse kolmnurkseid küpsiseid, mida küpsetatakse Purimi-pühadeks. Need on seotud Esteri, Mordehai ja hamani looga. "Hamani kõrvu" (nii nimetatakse neid küpsiseid ka) tehakse nii biskviit- kui ka pärmitainast mitmesuguste magusate täidistega.
115 g õli, 200 g suhkrut, 2 sl piima või vett, 1 muna, 1 tl vanilliini või mandliessentsi, veidi soola, 250 g nisujahu, tuhksuhkrut
täidiseks 250 g kuivatatud ploome, kuuma vett, 4 sl ploomimoosi
Suures kausis segada õli ja suhkur, teises kausis segada piim, muna, vanilliin või mandliessents ja sool. Kolmandasse kaussi sõeluda jahu. Õlisegu segada kolmandiku jahuga, lisada piim (või vesi), segada. Segu meenutab pehmet liivatainast. Kui see on liiga tihe, lisage veidi piima või vett. Katke kauss ja pange külmkappi vähemalt tunniks. Pange ploomid kaussi, valage peale kuuma vett, kuni ploomid on kaetud, jätke seisma pooleks tunniks, kuni vesi on imendunud ploomidesse. Kuivatage ja püreerige koos moosiga. Kuumutage ahi 180 kraadini. Puistake lauale jahu, rullige tainas kuni 0,5 sm paksuseks ja lõigake sellest ringid diameetriga 7-8 sm. Iga ringi keskele pange 1-2 tl täidist, seejärel vormige see kolmnurkseks, nii et piruka keskelt jääb näha täidis. Küpsetage 15 minutit, kuni küpsised on muutunud helekuldseks. Võib puistata üle suhkrupuudriga.
Loomulikult võib igas peres olla omad eelistused täidise ja küpsiste suuruse osas.
|
|
