JUDAISMI TEATMIK

בס"ד

A REFERENCE BOOK ON JUDAISM 1200 concept and terms

(Complited by Aryeh Ben-Efraim)

СПРАВОЧНИК ПО ИУДАИЗМУ 1200 понятий и терминов

(Составитель Арье Бен-Эфраим)

 vene keelest tõlkis: Sergei Seleznjov

Email: sergei.valga@mail.ee  

  JUDAISMI TEATMIK 

1200 mõistet ja terminit 

(Koostaja Arje Ben-Efraim)

Ad de-lo jada (עד דלא ידע) - Otse tõlk.-mõistuse kaotuseni

Arameakeelne talmudistlik väljend, mis näitab, et Purimi püha ajal on lubatud pidutseda ja pruukida vägijooke seni, kuni enam ei eristata lauseid ,,Olgu neetud Haaman” ja ,,Õnnistatud olgu Mordokai”. Väljend ,,Ad de-lo jada” on tihti kasutusel Purimi püha reklaamis.

 Ad mea veesrim (עד מאה ועשרים) – Saja kahekümneni

 Antud väljendiga soovitakse kõnepruugis pikka iga.

Selle väljendi leiame Toras ,, … olgu ta elupäevi sada kakskümmend aastat” (Bereishit (1 Moosese raamat 6,3)); vaatamata sellele, et traditsioonis seda kohta interpreteeritakse kui Noa laeva ehitamise 120aastast pikendust enne ülemaailmset Veeuputust.

 Ad shejavo Elijahu (עד שיבוא אליהו) - Seni kuni ei tule Elijahu (Eelija)

 Talmudi väljend, mis tähendab neid kohti, kus kohtul ei ole võimalik lahendada vaidlejatevahelisi erimeelsusi. Väljendi mõte seisneb selles, et olgu vaidlustatav asi või summa seni piiramata ajaks hoiul, kuni ei tule prohvet Elijahu, kes prohvetliku ettenägemise abil lahendab kõik vaidlusalused küsimused.

 Adam (אדם) –inimene

Adam kui esimene inimene ja inimkonna esiisa, Kõigekõrgema otsene looming.

Adam hashuv (אדם חשוב) - tähtis isik

Kogukonna kõrgel positsioonil olev isik või muu lugupeetud juudi kogukonna inimene; peab olema oma tegudes enam vastutavam ja hoolikam, et olla teistele eeskujuks. Formaalne seadus nõuab tema käest enamat. Kui selline inimene käitub korrakohaselt, siis aitab ta kaasa ,,kidush ha-Shem” -  Kõigekõrgema Nime pühitsemisele, vastasel juhul aitab ta kaasa ,,hilul ha-Shem”- Kõigekõrgema Nime rüvetamisele.

Adam muad leolam (אדם מועד לעולם ) - Inimene  vastutab alati enda tegude eest

Antud talmudistlik eeskiri ütleb, et inimesel on kohustuslik maksta tekitatud kahju summa täisulatuses ,,nezek shalem”. Sealjuures ei ole tähtis, kas tegu sooritati tahtlikult või mitte: isegi unes tekitatud kahju eest (nt.kummuli läinud ja lõhutud anum) makstakse kahju täisulatuses.

Adar (אדר)

Nisani kuust arvestatud kaheteiskümnes ja Tishrei kuust arvestatud kuues kuu. Meie pärimus pajatab, et Adari tulekuga  suurendatakse lõbu.

Adar-bet (אדר ב') - Teine Adar

Heebrea kalendri järgi lisandub liigaastal Adarikuule veel teine Adar, mille ajal pühitsetakse Purimipüha. Nagu teada, ,,hilineb” uus aasta ligi 11 päeva võrra 365päevase päikeseaastaga võrreldes. Kui ei oleks midagi ette võetud, siis kõik tähendusrikkad juudi pühad (tähtpäevad) rändaksid ajapikku ühest aastaajast teise. Kuid Tora kirjutab juutidele ette, et vabastamispüha Pesach langeks alati kevadisele ajale, Sukkot(lehtmajapüha) sügisele, seega liigaasta lisandumine tasakaalustab päikeseaasta (rahvusvahelise) ja juudi kalendri. Juudi targad tegid kindlaks, et kui iga kuu 19 kuuaastale lisada seitse liig- ja lisakuud, siis kuukalendri arvestus perioodi lõpus võrdub täpselt päikesekalendri omaga. Sellise tsükli liigaastateks on kolmas, kuues, kaheksas, üheteistkümnes, neljateistkümnes, seitsmeteistkümnes ja viimane üheksateistkümnes aasta. Kuivõrd täpsed on meie tarkade arvestused, võib otsustada selle põhjal, et 1500 aasta jooksul ei pidanud nende arvestustele lisama ühtegi täpsustust.

 Admat hakodesh (אדמת הקודש) - Püha Maa

Nõnda nimetatakse Tanachis Iisraelimaad.

ADMOR (אדמו"ר) - Abreviatuur: Adoneinu, Moreinu Verabeinu

Meie isand, juht ja õpetaja.

Adomi (אדומי) - Esavi (Edomi) järeltulija

Kunagi esitati Esavi (Eesavi) järeltulijatele juutlusse üleminekul erinõuded. (vt. ,,Amoni u-maovi”) .

Adon olam (אדון עולם) - Maailma Valitseja

Katkend hommikupalvest, mis kirjapandud lühiluule hümni vormis, milles väljendub vaimustus ja pühalik aukartus Kõigekõrgema ees. Hümn algab sõnadega: ,,Maailma Valitseja, Kes valitses veel enne, kui Ta lõi kõik loodu…”.

Aeka (איכה) - Inimene, kus sa oled?

Tora esimeses peatükis räägitakse Adama pattulangemisest. Maitstes hea ja kurja tundmise puust keelatud vilju, tundis esimene inimene endas ühtäkki senitundmatuid kirgi ja sai aru, et nüüdsest peab varjama enese häbi. Ootamatult kuulis ta Looja häält: ,,Ja J-mal hüüdis Adamat ning ütles temale: ,,Kus sa oled?”" .

Nende Tora sõnadega on seotud hassiidlik lugu, mis räägib Shneur Zalmanist ,,Likutei Amarim”(,,Tanija”)raamatu autorist.

Peeter-Pauli kindlusesse, kuhu Rabi oli heidetud valesüüdistuse põhjal, tuli kord sandarmiülem, et teda üle kuulata. Rabi oli süüdistav kõige rangemates poliitilistes kuritegudes. Astudes kongi, nägi sandarmite ülemus enda ees mõtetesse vajunud vanurit, kelle näost justkui kiirgas pühalikku õilsust ja tarkust. Olles Piibli tundja, pöördus sandarmiülem Rabi poole: "Ma tahaksin esitada sulle küsimuse, mis puudutab ühte kohta Pühakirjas."

"Küsi kõike, mida soovid," vastas Rabi.

,,Ja J-mal hüüdis Adamat ning ütles temale: ,,Kus sa oled?” Seleta mulle see kirjakoht. Kas Kõigekõrgem ei teadnud, kus on Adam?"

"Usud sa, et Tora on igavene ja ei muutu iial ajas ega põlvkonnas?" küsis Rabi.

"Jah, ma usun seda."

"Siis kuula. Sinu poolt toodud kirjakoha mõte seisneb järgnevas: Kõigekõrgem pöördub kogu aeg iga inimese poole (,,Adam” on heebrea keeles inimene) ning ütleb talle: kus sa oled, millise koha täidad maailmas? Inimesele on määratud teatud eluiga. Iga päev peab ta sooritama mingi heateo J-mala ja inimese heaks. Mõtle selle üle, kui palju sa oled elanud ja kui palju oled elu jooksul head teinud. Näiteks, sa oled elanud…(siinjuures ütles Rabi Shneur Zalman täpselt sandarmiülema vanuse). Mida sina oma elu jooksul korda saatsid? Kas tegid kellelegi head? "

Sandarmite ülem oli jahmunud.Ta pani oma käe Rabi õlale ja hõiskas: ,,Braavo!”

Afikoman (אפיקומן) - Matsa, mida süüakse Pesachi-püha sederi lõpus

Pesachi õhtul (Seder pesach ) on laual ülestikku kolm tervet matsat. Poolt keskmisest matsast, mida pannakse eemale, peidetakse) ning tarvitatakse vaid õhtu lõpus, nimetatakse afikoman. Pesach-püha sederi lõpus ei serveerita magustoitu nagu tavaliselt söögi lõpus, vaid see on selleks, et peolised jääksid tundma püha ohvri maitset. Nüüd kui ei ole Templit ja meile on keelatud tuua ohvrit, jääb vaid meenutada seda: sööme matsatükikese õhtusel söömaajal. Seda tükikest nimetame afikoman. Mõnes juudi koguduses on kombeks, et pereisa peidab ära matsapooliku enne, kui hakatakse lugema Hagadat. Kõike seda tehakse selleks, et tekitada lastes uudishimu ning innustada neid esitama õhtuse tava kohta küsimusi. Tavaliselt lapsed ,,röövivad” afikomani ja tagastavad alles siis, kui saavad selle eest kingitusi.

Agada (אגדה)

Talmudi ja midrashide osad, mis ei kuulu Suulise Tora Halacha (Seaduse) juurde, nimetatakse agadaks. Agada tekstide mõistmisel, mis on tihti lihtsad, tuleb meeles pidada, et agada tekst on ettenähtud judaismi tähtsate põhimõtete väljendamiseks, mida tihti on võimalik selgitada näitena või allegooria abil. Jeruusalemma ja Babüloonia Talmud sisaldavad peale Halacha materjale, suurel hulgal agada ettekirjutisi, lugusid ja mõtisklusi eri teemadel. Alles III sajandil m.a.j. koguti agada-materjalid, mis ei kuulunud Talmudisse, eraldi raamatutesse. Agada kirjandus on rikkalik. Nimetame vaid mõned neist: Midrash Raba, Midrash Tahnuma, Psikta derav, Kahana, Midrash Shmuel, Jalkut Shimoni, Ein Jakov jne.

Agudal (etsba) (אגודל)

Pikkuseühik (ligi 2 cm) käe pöidla laiuse suurune mõõt (agudal) .

Agudat Israel (אגודת ישראל) - Iisraellaste Liit

Kogumaailmse ortodoksse juudi liikumise nimetus, mis on Iisraelis koondunud poliitilisse parteisse. Agudat Israeli eesmärgiks on juudi religiooni ja traditsiooni aluste säilitamine.

Aguna (Agun) (עגונה)

Nõnda nimetatakse naist, kelle mees on hüljanud, kelle mees on teadmata kadunud - nn õlglesk. Sellisel juhul on naine otsekui ,,kinniseotud”, sest vabadust on võimalik saada ainult mehe surma puhul või abielu tühistamise kirja (get) abil. Meest, keda naine on hüljanud või kelle naine on teadmata kadunud, nimetatakse ,,agun”. Temagi on ,,kinniseotud” vastavalt Rabeinu Gershom’i (965-1028) mitmenaisepidamise keelule. Ta ei saa abielluda enne, kui lahutab esimesest abikaasast või on selgunud, et viimast ei ole enam elavate nimekirjas.

Aharit hajamim (אחרית הימים)

See väljend tähendab uue ajastu algust, mil täituvad prohvetite tähendusrikkad ettekuulutused Messia tulekust. See on juutide poolt kauaoodatud ajastu, mil maailmas saabub rahvaste vahel rahu.

 Ahdut ha-Shem (אחדות ה) - Ainuj-mal

Judaismi ja Tora põhialus on usk Ainuj-malasse.

Ahrajut (אחריות) - Garantii

Sellise terminiga nimetatakse üht lepinguliste tehingute punktidest, milles müüja või võlglane tagab teatud lepingu enda kinnisvaraga.

Ahuzat olam (אחוזת עולם - Igavene omand

Toras on öeldud (Bereishit, 1. Moosese raamat 48), et Kõigekõrgem andis Iisraelimaa juudi rahvale igaveseks omandiks.

Ahavat haadam (אהבת האדם) - Inimesearmastus

Pärimus räägib, et sel ajal kui egiptlased uppusid Kõrkjameres, tahtsid inglid kiita Kõigekõrgemat, kuid Ta keelas ja ütles:,,Minu looming upub meres ja teie tahate Mind kiita?”. Suur rabi Akiva märkis: ,,Kallis on inimene, kes on loodud Näo järgi”.

Ahavat ha-Shem ( אהבת ה) - J-malaarmastus

Üks Tora Käskudest käseb:,,Armasta Issandat oma J-malat kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma väest” (Dvarim, 5. Moosese raamat 6,5).

Ahavat hinam ( אהבת חינם) - Omakasupüüdmatu armastus

Talmudis märgitakse, et Teise Templi hävitamise ja pagendamise patu tagajärg seisnes juutide omavahelises põhjuseta vihavaenus. Kasupüüdmatu armastuse abil saame ja peame leidma lunastust iga juudi vastu. Isegi siis kui me ei leia erilisi omadusi või teeneid, peame armastama iga juuti. Ainult siiras ja sügav armastus on suuteline hävitama asjatu vihavaenu tagajärgi, ning siis saabub meie jaoks täielik vabanemine.

Ahavat Israel (אהבת ישראל) - Ligimesearmastus

See käsk ütleb:,,Ära tasu kätte ja ära pea viha oma rahva laste vastu, vaid armasta oma ligimest nagu iseennast” (Vaikra, 3. Moosese raamat 19,18). Juudi seaduseõpetajad panevad sellele suurt rõhku. On tuntud seaduseõpetaja Hilleli sõnad:,,Kõike halba, mida endale ei soovi, ära tee seda ka oma ligimesele. See on terve Tora. Ülejäänud on kommentaarid”. Sedasama õpetab rabi Akiva: ,,Armasta ligimest nagu iseennast - selles seisneb juudi õpetus”.

 Ain ha-ra (עין הרע ) - Paha silm

Uskumuse järgi võib kuri silm inimesele halba teha. Väljend ,,Bli ain ha-ra” - mitte halva silma alla sattuda; kasutatakse rahva kõnepruugis siis, kui siiralt soovitakse avaldada kiitust või tähelepanu teisele inimesele.

Ain jafa(עין יפה ) - Hea silm

See termin esineb tihti ,,truma” käsu täitmise toidusaaduste andmisel preestrile ehk kohenile. Meie targad seadsid sisse kolm mõõtu (normi) ,,truma” andamit.

- Minimaalne norm (,,Ain raa”, paha silm) - üks kuuekümnendik osa.

- Keskmine norm (,,Ain beinonit” keskmine silm) - üks viiekümnendik osa, st 2%.

- Maksimaalne (kiidu)norm (,,Ain jafe”, hea silm) - üks neljakümnendik saagiosa 2,5%.

Akdamot (Akdamut) (אקדמות) - Sissejuhatus

Arameakeelne luuleteos, mis kirja pandud hümni vormis, loetakse teatud lauluviisil Shavuoti (nädalatepüha) pühal kui sissejuhatust Tora lugemisele. Selle peamine sisu on J-mala suurus, Tora tähtsus, õiglaste tasu. Hümni kirjutas luuletaja rabi Meir ben Itzhak Shatz, tuntud kantor, kes elas Rashi ajal (XI s.) Vormsis ja Mainzis.,,Akdamot” algab Kõigekõrgema ülistamisest, kes lõi maailma ja inglid, valis Iisraeli teiste rahvaste seast. Seejärel kerkib esile vaidlus igavesti tagakiusatud ja pagendatud Iisraeli ja teiste rahvaste vahel, kes nõuavad, et nad hülgaks oma esiisade usu ning seguneks teiste rahvastega. Iisraeli vastus on järjekindel: isegi kõige raskemal ajal ei sure usk ja lootus Kõigekõrgemasse, kes lunastab ja annab meile osaduse tulevases maailmas.

Ühe pärimuse järgi elas Saksamaal antisemiidist preester, kes püüdis kuningat ässitada juutide vastu ning nõudis juute diskuteerima temaga usuteemadel. Juudid palusid kuningalt ajapikendust, et leida preestrile tarka ja võrdväärdset vastast. Dispuudile ilmus rabi Meir ben Itzhak, kes võitis väitluse ning seega päästis kogukonna tagakiusamisest. Selle imelise sündmuse puhul ongi kirja pandud ,,Akdamot”.

Akedat Itzhak (עקדת יצחק) - Iisaki ohverdamine

Tora ütleb: ,,Ja pärast neid sündmusi kiusas J-mal Abrahami ning ütles talle: ,,Abraham!” Ja ta vastas: ,,Siin ma olen!”  Ja Tema ütles: ,,Võta nüüd Iisak, oma ainus poeg, keda sa armastad, ja mine Morija maale ning ohverda ta seal põletusohvriks ühel neist mägedest, mis ma sulle nimetan! ” (Bereishit, 1. Moosese raamat 22). Viimasel hetkel peatas Issanda ingel patriarhi käe. See Tora lõik loetakse Rosh ha-Shana ajal, mil otsustatakse inimeste saatusi terveks aastaks, võetakse vastu patukahetseja palved ja palutakse Taevaselt Kohtult heldet armu. Sellest räägivad ka selle päeva palved. On kombeks lugeda seda lõiku iga päev enne hommikupalvet.

Paljud küsivad, milleks nii palju tähelepanu just sellele mitteteostatud eneseohvriaktile? Peaaegu igas põlvkonnas on olemas pühad märtrid, kes Kõigekõrgema nimel ohverdavad endid ja oma lapsi. On teada juhtumeid, kus suurtes eneseohverdusaktides kadusid terved juudi kogukonnad. Mehed tapsid oma naised ja lapsed ning seejärel endid, et pääseda sundristimisest.

Hassidismi järgi seisneb Abrahami teene selles, et tema oli esimene eneseohverdaja. Enne teda elasid ja tegutsesid õiglased: Adam, Enok, Metusala, Noa, Seem, Eber ja paljud teisedki, keda ei ole Toras mainitud. Kuid valmiduse eneseohverdamiseks me leiame esmakordselt Abrahamilt.

Midrashi järgi teostas esmakordselt Abraham eneseohverdamise veel olles Kaldea Uuris, enne jõudmist Pühale Maale. Puuslikute purustamise eest, millega kauples tema isa, otsustati ta ära põletada. Milles seisneb eneseohverdamise eesmärk ja milleks oli vajalik Abrahami ,,avamine” maailmale?

Abraham kuuletus täielikult Kõigekõrgema tahtele, see nõudis omakorda tohutuid pingutusi. Vaimsete otsingute tulemusena leidis ta oma Looja. Seejärel tuli Abraham järeldusele, et Tema Tahe on inimese jaoks absoluutne juhendumise kriteerium. See veendumus leidis kinnituse üleelatud katsumuste näol Kaldea Uuris lubjaahju juures. Kuid siis ei ilmnenud veel täiel määral Abrahami absoluutne kiindumus. Saab oletada, et säärane eneseohverdus oli tingitud mitte eneseloobumise, vaid enesemääramise teel. Abrahami elutööks sai võitlus paganlusega. Ta mõistis, et see võitlus, ka igasugune enamusega võitlus, nõuab ohvreid ja ta oli selleks valmis. Kui see oligi nõnda, siis tema eneseohverdus erines vähesel määral tuhandete juutide eneseohverdamisest, kes andsid oma elud väärikuse eest, kes leidsid, et kriitilises olukorras oli surm parim elu õnnistus. Kõiki neid juhtumeid (mis väärivad austust), tuleb võtta kui enesemääramise akte. Nende hulka võib kaasata ka eneseohverdamise Uuris. Itzhaki ohverdamine erineb sellepoolest, et selles ilmnes Abrahami absoluutne ja täielik eneseloobumine. Ta andus täielikult J-mala Tahtele, lükates tahaplaanile isaduse instinkti, mõistusehääle ja oma “ego”.

Tõepoolest, Abrahami eesmärgiks oli tuua inimeste keskele teadmine Ainuj-malast. Selleks ajaks oli Aabraham juba vana. Noor Itzhak oli valmis jätkama seda tööd, ja nagu edaspidi näeme, ta tegigi seda. Sellest enamgi, Kõigekõrgem, kes käskis tuua Itzhaki ohvriks, lubas, et temast saab tema elutöö edasiviija. Säärane eneseloobumine oli Abrahami avastus. Tänu sellele sai temast J-malateenija-rahva esiisa, rahva, kes kannab oma sisemuses võimekust allutada enda ”mina” ja täiega alluda J-mala Tahtele.

Al ahat kama v’hama (על אחת כמה וכמה) - Enamgi, ilma igasuguse kahtluseta

Nende sõnadega algab Pesachi hagada osa, mida loetakse teatud eriti rõõmsal lauluviisil.