Shavuot[1]
Õppimine Shavuot i õhtul
Shavuot ehk nädalate püha on päev, mil juudid üle maailma järgivad sajandeid vana tava, mille kohaselt õpitakse Torad terve öö ning valmistutakse Tora taassaamiseks järgmisel hommikul. Üheks nimetatud traditsiooni põhjuseks on see, et Tora saamise päeval 2448. a. ei tõusnud juudid piisavalt vara ning Tema ise pidi neid üles äratama. Et heastada oma toonast käitumist, on juudid edaspidi olnud ärkvel terve selle öö.
Kümme käsku
Sel pühal me tähistame Tora saamist Siinai mäel . Siinai mäe jalamil seisid meie esivanemad. Kõikide juutide hinged läbi aegade tulid kuulama J-mala poolt saadud Kümmet Käsku.
Kõik juudid püüavad tulla kohalikku sünagoogi, et kuulata Kümmet Käsku ja taaskinnitada oma pühendumust J-malale ja Tema Torale. Kuna me kõik seisime Siinai mäe jalamil, siis peame uuesti kinnitama oma pühendumust. Imikud, lapsed, vanurid – kõik, kes on võimelised osalema, peaksid seda tegema.
Ruthi raamat
Paljudes sünagoogides on kombeks Shavuoti teisel päeval Ruthi raamatut lugeda. Selleks on erinevaid põhjusi. Näiteks, Shavuot on Kuningas Davidi sünnipäev ja yahrzeit ning Ruthi raamat räägib sellest. Ruth ja tema abikaasa Boaz olid Kuningas Davidi vanavanavanemad. Ruth võttis judaismi omaks kogu südamest ning Shavuot oli püha, millal kõik juudid võtsid Tora omaks.
Piimatoodete söömine
Shavuoti esimesel päeval on kombeks süüa piimasaadusi. Selleks on mitmeid põhjusi, järgnevalt toome välja mõned neist. Kaks pätsi leiba toodi ohvriannina Templisse. Selle mälestuseks sööme sel päeval kahte einet – esimesena piimatooteid ning pärast pausi sööme traditsioonilist pühade lihatoitu.
Tora saamisega kaasnes juutidel ka kohustus pidada koššeriseadusi. Tora anti juutidele reedel, mis tähendas, et ühtegi looma ei tohtinud enam hukata ning kööginõusid ei olnud võimalik košerdada, seega söödi sellel päeval piimasaadusi.
Heebrea keeles on piim „chalav“. Kui liita kokku „chalav“ iga tähe numbriline väärtus – 8, 30, 2 – saame kokku 40. Nelikümmend päeva oli Mooses Siinai mäel, selleks, et saada Tora.
Kodu kaunistamine roheluse ja lilledega
Shavuot`i peetakse ka „lõikuspühaks“, siis on kombeks kaunistada nii kodu kui ka sünagoog lillede ja rohelusega. Meie targad on öelnud, et kuigi Siinai mägi asub kõrbes, siis Tora saamise ajal oli see õites ning kaetud lilledega.[2]
[1] Lühikokkuvõte materjalidest: http://www.ejc.ee/library/article_cdo/aid/2149/jewish/Laws-Customs.htm
[2] NB! Nii kodu kui ka sünagoog tuleb lillidega kaunistada Teisipäev (s.o. 7. Juuni) hommikul, enne püha algust, et austada Shavuoti.