22 mai 2009 (28 ijar 5769)
Tänavu möödus 42 aastat Jeruusalemma linna taasühendamisest Iisraeli riigiga. Üle kolme tuhande aastase ajalooga Jeruusalemm sai sellega esimest korda viimase 1850 aasta jooksul uuesti juudi rahva omandusse. 7. juunil 1967 (28. Ijar 5727 juudi kalendri järgi) sisenes “Kuuepäevasõjas” kolonel Motta Gur oma rühmaga Jeruusalemma idapoolse Lõvivärava kaudu , vabastades iidse Templimäe ja kogu Jeruusalemma vanalinna Jordaania võimu alt Iisraeli valdusse.
Jeruusalemma Päev – Yom Yerushalaim
Peeter Võsu
22.05.2009
Iisrael tähistab täna, 22. mail Jeruusalemma päeva. Sel päeval, 1967. aastal taasühendati Jeruusalem Iisraeli riigiga, pärast Jordaania okupatsiooni alates 1948 aastast. Iisrael sai sellega pärast 2000 aastat uuesti kontrolli oma pealinna üle.
Iisraeli võit Kuuepäeva Sõjas oli ajaloo üheks kõige imetlusväärsemaks sõjatulemuseks. Sõja alguses andis Iisrael õhulöögi Egiptuse lennuväele, kes olid kogunenud Siinai kõrbe, et vallutada Iisrael. Iisraelil oli ainult 12 lennukit. Esimese 2 tunni jooksul hävitas Iisrael 300 Egiptuse lennukit. Mõni tund hiljem ründas Iisrael Jordaania ja Süüria lennuvägesid ja andis löögi Iraagile. Esimese päeva lõpuks olid Egiptuse, Jordaania lennuväed ja pool Süüria õhuväest hävitatud. Kolmandal päeval võttis Iisrael Jeruusalemma, misjärel sõda Süüriaga kestis veel paar päeva Golani kõrgendiku pärast.
Sõjas langes 777 Iisraeli sõdurit. Iisrael kolmekordistas nende kuue päeva jooksul oma territooriumi. Võitlus käis mitukümmend korda suurema vaenlase vastu, kes olid relvastatud enamasti vene relvadega. Võit oli ime. Sümboolne oli ka sõja võit kuue päeva jooksul.
Jeruusalem on juudi rahva sümbol ja osa identiteedist. See on pealinn, mille vallutas kuningas Taavet jebuuslastelt üle 3000 aasta tagasi. Jeruusalem oli Iisraeli pealinnaks kuni Rooma väed selle vallutasid ja hiljem, aastal 70 ka hävitasid. Pärast seda ei ole see olnud pealinnaks ühelegi riigile ega rahvale, kuni Iisrael taastas seal oma pealinna, andes välja seaduse, et Jeruusalem jääb Iisraeli igaveseks ja jagamatuks pealinnaks.
Jordaania kuningas Abdullah II ütles 26.aprillil, et Iisrael on 18 kuu jooksul kogu araabia maailmaga sõjas, kui ta ei luba rajada uut Palestiina riiki pealinnaga Jeruusalemmas. ( Arutz 7, 27.04.2009 ). Ta ütles telesaates, et Iraani ja Al Qaeda ohud lakkavad, kui Iisrael on Jeruusalemma jaganud. „Araablaste ja muslimite meeltes on kõige emotsionaalsemateks aspektideks Jeruusalem”, ütles Abdullah, „sellest tulenevad ka kõik teised probleemid”. „Ka Iraani kriisi juured on samas ... nagu ka kõigi teiste probleemide puhul ... kõik teed viivad tagasi Jeruusalemma”. Samuti arvas Abdullah, et saab vahendada 57 islamimaa suhted otsekohe Iisraeliga, kellel täna puuduvad diplomaatilised suhted, kui Jeruusalem on jagatud.
Kohtumisetel USAs avaldati Benjamin Netanyahule kõige kõrgemal tasemel survet, et Iisrael lõpetaks vaidlusalustele aladele uute asunduste ehitamise. Iisrael ei pea Jeruusalemma nende hulka kuuluvaks. Asepeaminister Silvan Shalom ütles oma Jeruusalemma Päeva kõnes, et Jeruusalem jääb igaveseks ja jagamatuks Iisraeli pealinnaks. Ligi nädal tagasi andis valitsus loa ida Jeruusalemmas uue elamurajooni ehitamiseks. Iisrael laiendab Jeruusalemmast idas asuvat Keidar’i asundust, ehitades sinna 6000 kinnistut /maja. Selle vastu on ÜRO ja paljud riigid protesteerinud.
Nii Pühakirja ettekuulutustest kui ka tänastest arengutest on ilmselge, et kogu araabiamaailma probleemiks on Jeruusalem. Muidu ei oleks neil oluline oma riigi loomine, kuna araablastel on rohkem, kui 20 riiki. Samuti ei ole nende jaoks oluline see 6000 ruutkilomeetrit maad, mida nad Iisraeli käest taotlevad. See on suuruse poolest võrreldav Harju maakonnaga. Araablaste käes on Lähis-Idas maad piisavalt. Ajalooliselt ei ole araablastel kunagi nendel aladel oma riiki olnud. Küsimus Jeruusalemma saatusest on vaimulik, mida kuulutavad ette kõik Piibli prohvetid. Jeruusalemma taasühendamine Iisraeliga, mida tähistatakse Jeruusalemma päevaga on selle ajajärgu algus.
Juudid arvestavad neid päevi oma kalendri järgi, mis on meie kalendri suhtes liikuv. 1967. Aastal oli Jeruusalemma vabastamise päevaks meie kalendri järgi 7. juuni, täna on 22. mai. Jeruusalemmas elab täna üle 750 000 elaniku, kellest umbes kaks kolmandikku on juudid, üks kolmandik araablased. Üle 80% juutidest on Jeruusalemma jagamise vastu, vaatamata sellele, et 60% neist soostuks loovutama muid Iisraeli osi, kui see aitaks saavutada araablastega rahu.