J-mala Abiga
9 Aab (Tisha BeAv)
Vastavalt Talmudile („Taanit 4“) üheksandal Aabikuul toimus meie esiisadega viis suurt traagilist õnnetust , need on järgmised õnnetusrohked sündmused :
1) 2449.a (1312.a.e.m.a) Maakuulajate – miraglim - nurisemise pärast Iisraeli lapsed ei pääsenud Tõotatud Maale. Nagu seisab Tooras : „Tõesti , ükski neist meestest sellest pahast sugupõlvest ei saa näha seda head maad , mille ma vandega olen tõotanud anda teie vanemaile“(„V Moosese raamat 1:35“). Maakuulajad , kes levitasid maa kohta laimu , surid äkitselt I-sanda ees. Talmud kirjutab , et antud karistus leidis aset üheksanda Aabikuul (“Sanhedrin 104”).
2) 3338.a (423.a.e.m.a) Babüloonlased hävitasid Esimese Templi , millele järgnes 70 aastane Babüloonia pagendus.
3) 3828.a (70.a) Roomlaste poolt hävitati Teine Tempel , sellega kaasnenud juudi rahva pagendus kestab tänini.
4) 3892.a (132.a) Künti Tempi asukoht , nagu seisab TaNaKis : „…Siion küntakse põlluks…(„Jeremija 26:18“).“Rooma asevalitseja nurjatu Turnus Rufus ajas Jeruusalemmast kõik juudid , andis korralduse üles künda Templi asukoht ning hiljem keiser Adrianus rajas Jeruusalemma paganliku templi.
5) 3895.a (135) Bar Kohba poolt juhitud vabadussõjas langes viimane Iisraeli kindlus , Beitar.
Samal Aabikuu üheksandal päeval toimusid juudi ajaloos teisedki märkimisväärsed traagilised sündmused:
1095.a Rooma paavst Urbanus II Prantsusmaal Clermontis kuulutas välja I ristisõja , selle tagajärjel olid tapetud kümned tuhanded juudid , olid hävitatud paljud juudi kogudused Euroopas ja Pühal Maal.
1146.a Teise ristisõja käigus olid korraldatud juudi pogrommid Saksamaa ja Prantsusmaa kogudustes.
1242.a Pariisis avalikult põletati kakskümmend neli vankritäit Talmudit ja muid heebrea raamatuid ja käsikirju. Nende sündmuste tunnistaja rabi Meir ben Baruh Rothenburist – MoHaRaM (1215-1293) sel puhul kirjutas kurva eleegia „Shaali Srufa BaEsh“(Küsi sina , kes sa oled ärapõletatud“). See kurb laul oli hiljem lisatud üheksanda Aabikuu - paastupäeva palvete kogumikku n . n. Kinot.
1290.a kuningas Edwardi I korraldusel kõik Inglismaa juudid olid maalt välja kihutatud.
1306.a juutide väljakihutamine Prantsusmaalt.
1348.a Euroopa juute süüdistati musta katku korraldamises. Tumedate laikude pärast hakati haigust kutsuma mustaks surmaks. 1348. aastaks oli katku surnud juba miljoneid inimesi - umbes kolmandik Euroopa elanikkonnast. Must surm tekitas kabuhirmu , süüdlasteks nagu alati tehti juudid , järgnes pogrommi ja tapmislaine.
1492.a Hispaania kuningas Ferdinand kihutas juudid oma maalt välja.
1555.a Rooma juudid eraldati teistest linnakodanikest ning paigutati getosse.
1648.a Hmelnitski kasakate poolt korraldatud veresauna tagajärjel olid tapetud tuhanded Ukraina , Poola ja Bessaraabia juudid.
1882.a Venemaal juudi asustuspiirkonnas algasid verised pogrommid.
1914.a algas Esimene maailmasõda.
1942.a Hakkas funktsioneerima surmalaager „Treblinka“. Juutide deporteerimine Varssavi getost.
Tisha BeAv – Üheksanda Aabikuu paastupäeva seadused ja tavad 
Üheksanda Aabikuu paastupäevale eelnes alates - Sheva Asar BeTamuz 17 Tammuzikuul alanud paastule valmistav „kitsikuse päevade aeg“ – Jemei Bein HaMetsarim. Üheksanda Aabikuu paast on eriti range seaduste ja tavade poolest. Enne paastumist süüakse keedetud muna , mille peale raputatakse leina märgiks tuhka. Paastupäeval on keelatud süüa ja juua , pesta , naistel on keelatud ennast meikida , abikaasadel keelatud suguühendus , keelatud kanda nahkjalatsid , lõbutseda , valjusti rääkida , leina märgiks istutakse põrandal või madalatel pinkidel , samuti on keelatud töötegemine. Keelatud on Toora uurimine , kuna see rõõmustab südant , on lubatud uurida ja lugeda vaid püha tekste mis on seotud leinaga , nende tekstide hulka kuuluvad : „Nutulaulud“ („Eiha“) , Midrash („Eiha Rabba“) , „Iiobi raamat“ , „III Moosese raamat 26:14-42“ , „Jeremija raamat 39“ , Talmudi traktaat („Gitin 556-58a) , loetakse „Psalme“.
Traditsiooni kohaselt hommikupalvuse ajal ei kasutata palvemantlid ega palverihmu. Leina ajal sünagoogi Püha Laegas - Aron HaKodesh on ilma eesriita. Sünagoogis loetakse n.n. – Kinot kurvad poeetilised eleegiad. Samal päeval Jeruusalemmas minnakse Nutumüüri – Kotel HaMaaravi juurde. Samal päeval Iisraelis on suletud kõik kinod , teatrid ja teised lõbustusasutused.
“Taevas ei ole enam nii sinine ja armastus ei ole enam nii magus nagu siis , kui meie Pühamu veel olemas oli“
Sellest päevast alates , mil meie Pühamu Jeruusalemmas maha põletati ning roomlased saatsid juudi rahva kibedasse pagendusse teiste rahvaste sekka , kasvasid tund – tunnilt Iisraeli laste kannatused. Nagu öeldakse Talmudis “Taevas ei ole enam nii sinine ja armastus ei ole enam nii magus nagu siis , kui meie Pühamu veel olemas oli”. Templi hävitamise leinamärk saadab juute kogu elu ajal. Näiteks laulatustseremoonial lõhub peigmees leina märgiks klaasi, et meenutada kahe püha templi hävitamist. Klaasi lõhkumisega kaasneb 137. Laulu tsiteerimine: “Kui ma sind unustan , Jeruusalemm , siis ununegu mu parem käsi! Jäägu mu keel kinni mu suulae külge , kui ma sinule ei mõtleks , kui ma ei paneks Jeruusalemma oma ülemaks rõõmuks!”. Eriti religioossed inimesed hoiavad väikest osa oma kodu seinast krohvimata ja värvita , et see oleks templi hävitamise leina märgiks. Templi hävitamise leina pärast paljud juudi targad eelistasid vaeselt elada , sest nemad seostasid maapealset rikkust alati Templi hiilgusega. Hassidismi imelise õpetuse aluspanija Baal Shem Tovi (1698 -1760) parim õpilane oli Meziretsi Maggid Dov Ber (1704-1773). Kord Dov Beri õpilased küsisid tema käest : “Rabi , miks teie elate nii viletsalt , samas kui nii mõnedki vähem teenekad inimesed elavad külluses?” Rabi Dov Ber vastas neile , tuues järgmise loo : “Elas kord rikas inimene. Saabus aeg panna tema tütar mehele. Pruudi isa oli väga austatud ja helde käega inimene. Ta soovis jagada oma rõõmu kogukonna vaestega. Ta riputas vastavad kuulutused ülesse sünagoogides ja hooldekodudes , kutsudes kõiki külla. Saabus kauaoodatud pulmapäev. Kohale saabus sadu vaeseid ja sante. Söögi , joogi ja maiustuse valik oli rikkalik. Peolaud oli neist lookas. Kuid järsku peomeeleolu katkes , juhtus kohutav õnnetus – pruut jäi ootamatult haigeks , ning pulmapidu lükati edasi. Rikas isa kutsus kohale kõige paremad arstid , kuid kahjuks ükski neist ei olnud suuteline tütart aitama. Paari tunni pärast oli noor neiu surnud ning peomeeleolu muutus hoopis leinaks. Kohalekutsutud jagunesid kahte leeri. Ühed neist ütlesid : “Laud on lookas , kes teab , kas õnnestub veel kunagi kõhtu täis süüa? Ega peremehel pole sellest kergem kui kogu söök raisku läheb. Meie nälg ei kergenda tema kannatust. Teised väitsid vastupidist : “Kuidas me võime süüa ja juua – samal ajal kui meie heategija elab üle kohutavat õnnetust?” Rabi Dov Ber selgitas oma loo lõpus : “Meie maailm on justkui sama peolaud. Selles pulmas on meie Looja peigmees ning pruudiks on Iisraeli rahvas. Kuid pulmapidu katkes samal hetkel kui hävis meie Püha Tempel. Meie kõik endiselt istume peolauas ja kurvastame koos oma Loojaga. Mõned meist elavad kergesti üle kohutavat õnnetust ning naudivad rikkaliku sööki. Mina aga kuulun nende hulka kes ei ole võimeline pidutsema leina ajal. Mina ei või laulda ja tantsida rõõmust leinaks muutunud peol…” Usklikud juudid kindlalt usuvad , et Kolmas Tempel J-mala Abiga püstitakse lähiajal.
Peale 9 Aabikuu leinapäeva antud kuule lisandub liignimetus – Menahem s.t. Lohutaja. Juudi õpetuse kohaselt 9 Menahem - Aabikuul sünnib õiglane Messias – Moshiah. Tema tulemise järel antud leinapäev muutub igaveseks rõõmupäevaks.
Kerget paastu