Juudi kalender
Kolm leinanädalat
Lähenedes 9. aavile (Tisha BeAv)
Kolm nädalat aastas 17. tammuzi paastust (2014.a. 15. juulil) 9. aavi paastuni (sel aastal 5. augustil)
830 aastat kõrgus Jeruusalemma kohal suursugune ehitus, milles ühenesid Taevas ja maa. Sellel ehitusel oli sedavõrd eriline koht inimese suhtes J-malaga, koguni kaks kolmandikku Tora käskudest on seotud Templiga. Templi hävitamine oli suurim tragöödia meie rahva ajaloos, tema taastamine aga märgib Vabanemise ajastu saabumist – maailmas taastatakse harmoonia, mille andis Looja, taastatakse ka harmoonia Tema ja Tema loodu vahel.
Kolme nädalat aastas 17. tammuzi paastust (2014.a. 15. Juulil) 9. aavi paastuni (sel aastal 5. augustil) nimetatakse kitsenduste ajaks. Neil päevil leiname Templi hävitamist ning meie rahva vaimset ja füüsilist pagendust, milles viibime seni.
17. tammuzil on toimunud viis katastroofi juutide jaoks: lõhuti käsulauad, mille Moše sai Siinail; katkes igapäevane templiteenistus Jeruusalemma Templis; lõhuti müürid Jeruusalemma ümber; roomlastest okupantide komandör Apustmus põletas avalikult Tora-rulli; Pühal Mäel taastati iidolid.
Esimene neist sündmustest toimus 2448.a. peale maailma loomist, kui juudid väljusid Egiptusest. Kolm kuud pärast vabanemist Egiptuse orjapõlvest ja vaid 40 päeva pärast Tora saamist Siinail rahvas valmistas kuldvasika, mis oli ränk ebajumalakummardamine. Moše laskus Siinai mäelt käsulaudadega, millele J-mal oli kirjutanud 10 Käsku, ent nähes kuldvasikat, lõhkus ta need. Suuri vaevu õnnestus Mošel saada J-malalt andeksand juudi rahvale, kuid see päev siiski jäi meie rahvale õnnetuks päevaks, sest patt selle teo eest jäi lõpuni lunastamata.
Aasta pärast oli veel traagilisem päev. Moše saadetud maakuulajad naasesid Pühalt Maalt jutustustega seal elavate rahvaste vägevusest. 9. Aavil Iisraeli rahvas nuttis kõrbes, soovides naasta egiptuse orjusesse. Sel korral ütles Kõigekõrgem: „Täna te nutsite ilmaasjata. Määran selle päeva teile nutu jaoks kõigiks teie põlvkondadeks.
Möödus peaaegu 900 aastat. Iisraellased elasid Pühal Maal. Kuningas Shlomo (Saalomon) ajal ehitati Esimene Tempel, mis püsis 4 sajandit. Kolm surmapattu – tapmine, liiderdamine ja ebajumalakummardamine viisid selle langemiseni. 3336.a. tsaar Nebukadnetsari ajal vallutas Babüloonia armee Jeruusalemma, mille tulemusesl 3338. A. 9. Aavil Tempel hävitati, algas juutide pagendamine Babülooniasse.
Kui rahvas naases pagendusest Iisraeli ja taastas Templi. Enam kui neli sajandit seisis Teine Tempel ning viimane põlvkond, kes Templis teenis, ei olnud süüdi kolmes surmapatus, kuid oli süüdi üksteise põhjuseta, pimedas vihkamises. Neid tabas J-mala karistus: Jeruusalemma varitseti taas, seekord roomlaste poolt. Ja taas – 17. Tammuzil raiusid roomlased augud Jeruusalemma müüri ja vallutasid Püha Linna taas. Ja elanikud aeti sealt pagendusse – see juhtus 9. Aavil 3829.a. (69.a. m.a.j.), Esimese Templi hävingust oli möödunud pea 500 aastat.
3893.a. (133.a. m.a.j.) 9.aavil langes Bar-Kohba viimane kindlus Beitar.Samal päeval lammutati Jeruusalemm künti üles ja kaeti soolaga, et seal mitte kunagi enam midagi ei kasvaks.
Miks me meenutame Templi hävitamist? Mitte selleks, et kurvastada, ja mitte selleks, et seda päeva pidulikult tähistada. Meil on vaja mõista, miks hukkus Tempel, ning oma igapäevases elus juhinduda sellest. Sest seinad, mid langesid põhjuseta vihkamises, saavad üles ehitatud vaid põhjuseta vennaliku armastuse abil.
Lähenedes 9. aavile (Tisha BeAv)
Vastavalt Talmudile („Tanit 4“) toimus 9. aavil meie esiisadega viis suurt traagilist õnnetust.
1) 2449.a (1312.a. e.m.a) Maakuulajate – imiraglim - nurisemise pärast ei pääsenud Iisraeli lapsed Tõotatud Maale. Nagu seisab Tooras: „Tõesti, ükski neist meestest sellest pahast sugupõlvest ei saa näha seda head maad, mille ma vandega olen tõotanud anda teie vanemaile.“ (V Moosese raamat 1:35). Maakuulajad, kes levitasid maa kohta laimu, surid äkitselt. See karistus leidis aset 9. aavil (Sanhedrin 104).
2) 3338.a (423.a. e.m.a) hävitasid babüloonlased Esimese Templi, millele järgnes 70aastane Babüloonia pagendus.
3) 3828.a. (70.a. m.a.j.) hävitasid roomlased Teise Templi, sellega kaasnenud juudi rahva pagendus kestab tänini.
4) 3892.a (132.a. m.a.j.) künti üles Tempi asukoht, nagu seisab Tanachis: „…Siion küntakse põlluks…“(Jeremija 26:18).“Rooma asevalitseja, nurjatu Turnus Rufus ajas Jeruusalemmast ära kõik juudid, andis korralduse üles künda Templi asukoht. Hiljem rajas keiser Adrianus Jeruusalemma paganliku templi.
5) 3895.a (135. a. m.a.j.) langes Bar Kohba poolt juhitud vabadussõjas viimane Iisraeli kindlus, Beitar.
Samal 9. aavil toimusid juudi ajaloos teisedki traagilised sündmused.
1095.a. kuulutas Rooma paavst Urbanus II Prantsusmaal Clermontis välja I ristisõja, mille tagajärjel tapeti kümned tuhanded juudid, hävitati paljud juudi kogudused Euroopas ja Pühal Maal.
1146.a Teise ristisõja käigus korraldati juudi pogrommid Saksamaa ja Prantsusmaa kogudustes.
1242.a. põletati Pariisis avalikult kakskümmend neli vankritäit Talmudit ning muid heebrea raamatuid ja käsikirju. Nende sündmuste tunnistaja rabi Meir ben Baruh Rothenburist – MoHaRaM kirjutas sel puhul (1215-1293) kurva eleegia „Shaali srufa baesh“(Küsi sina, kes sa oled tules põletatud“). See kurb laul lisati hiljem paastupäeva palvete kogumikku Kinot.
1290.a. kihutati kuningas Edward I korraldusel Inglismaalt välja kõik juudid.
1306.a. juutide väljaajamine Prantsusmaalt.
1348.a süüdistati Euroopa juute musta katku e musta surma korraldamises. 1348. aastaks oli katku surnud juba miljoneid inimesi - umbes kolmandik Euroopa elanikkonnast. Must surm tekitas kabuhirmu, süüdlasteks nagu alati tehti juudid. Järgnesid pogrommid ja tapmislaine.
1492.a. kihutas Hispaania kuningas Ferdinand juudid oma maalt välja.
1555.a. eraldati Rooma juudid teistest linnakodanikest ning paigutati getosse.
1648.a. Hmelnitski kasakate poolt korraldatud veresauna tagajärjel tapeti tuhanded Ukraina, Poola ja Bessaraabia juudid.
1882.a. algasid Venemaal juudi asustuspiirkonnas verised pogrommid.
1914.a. algas Esimene maailmasõda.
1942.a. hakkas funktsioneerima surmalaager „Treblinka“. Algas juutide deporteerimine Varssavi getost.