Rahvas ei unusta oma kangelasi
Vanemseersant Šahhar Dauberi surmaeelne kiri
| Võit ilma garantiideta |
| Tõde blokaadist Gaza sektoris |
| Maa-alune sõda Hamasiga |
Rahvas ei unusta oma kangelasi
Vanemseersant Šahhar Dauberi surmaeelne kiri
Enne sõdurite saatmist Gaza sektorisse sõtta terroriorganisatsiooni Hamasi jt vastu palus Iisraeli armee juhtkond kõigil kirjutada mõned sõnad teemal „juhul kui ma...“
Ka 20aastane vanemseersant Šahhar Dauber kibutsist Geniger kirjutas niisuguse kirja. Šahhar oli NList repatrieerunud vanemate poeg, kes tulid Iisraeli 1990ndatel aastatel. Šahhar hukkus lahingutes sel suvel 23. juulil.
Ta kirjutab. „Minu nimi on Šahhar Dauber ja ma tahaksin teile öelda mõned sõnad. Kõigepealt, ma närveerin väga. Esimest korda elus tunnen ma, et teen midagi maa jaoks, mis on mulle oluline. Enne minekut valdavad mind emotsioonid – mitte ainult hirm, vaid üldse erutus. Tahan öelda, et olen suutnud juba endast osakese jätta. Midagi, mis aitab inimestel mõista mind sellisena, nagu olin. Igatsen oma pere järele, ema ja isa järele, õe ja venna järele. Ja loomulikult oma kassi Kitsi järele. Armastan teid kõiki ja mul on kahju, et pidin selle raske katsumuse teile jätma. Loodan, et te mäletate mind sellisena, nagu olin. Palun ainult ühte, mäletage mind. Armastusega Šahhar Dauber.“
Ei saa olla olemas inimsüdant, keda Šahhari hüvastijätukiri ei liigutaks südame põhjani. 26. augustil saabus Iisraeli vaherahu. Kui kauaks? Kas lõplikult? Ilmselt mitte. Mida see toob iisraellastele, kõigile juutidele, teistele rahvastele?
Viimastel sõjaminutitel langes veel kaks iisraellast. Kokku viis viimane sõda meist 70 juuti. Igaüks neist jättis arvatavasti samalaadse kirja. Mäletagem neid, igaüht 70st, nagu palus Šahhar.
Iisrael, juudi rahvas üle kogu maailma ei unusta oma kangelasi. Igavene mälestus neile! 9tv.co.il
Sara Udikas 27. august
Kas järjekordne terrorismivastane sõda lõppes 26. augustil, see selgub kunagi hiljem. Tegelikult algas vaherahu, sedagi vaid juhul, kui Hamas kokkuleppeid ei riku. Kuu aja pärast kohtuvad vaenupooled uuesti Kairos, et rääkida võtmeküsimustest selles konfliktis, näiteks Gaza relvitustamine ja sektorisse lennuvälja ning meresadama ehitamine.
Iisrael on nõustunud seni lõdvendama blokaadi, et lubada sektorisse humanitaarabi ja ehitusmaterjale purustatud hoonete ülesehitamiseks.
Kes siiski võitis selles sõjas? Kas üldse keegi? Hamas arvab, et nemad, ja pühitses omal metsikul kombel võitu. Iisrael on veendunud, et terroristid said tugevaima löögi läbi kogu terrorismi ajaloo. Hävitati üle 5000 terrorismiobjekti, surma sai u 1000 terroristi, ohvrite üldarv oli umbes 2000 gazalast, 100 000 inimest lahkus oma kodudest. Küsimusele – miks nii palju tsiviilohvreid, on vaid üks vastus: sest Hamasil on kombeks kasutada tsiviilisikuid elava kilbina. Koolid, haiglad muudeteakse raketi- ja lõhkeainebaasideks, tulistades aga poetaksegi sõna otseses mõttes naiste ja laste selja taha. Sest neile ei ole tähtis elu, küll aga juutidele. Ka moslemite elu, rünnakutest püüti ette teatada, igati vältida tsiviilobjektide ründamist, rajati haavatasaanutele haiglaid. See ongi peamine, mis eristab juute ja moslemeid: ühele on elu püha ja iga inimelu hindamatu, teisele ei ole püha isegi oma rahva ega omade laste elus, veel vähem siis rahva elu, keda üritatakse kõigi vahenditega maa pealt minema pühkida.
Operatsioon kestis 50 päeva, Iisraeli armee kaotas 64 sõjaväelast ja 6 tsiviilelanikku, üks neist oli Tai kodanik, ülejäänud iisraellased. Iisraelis vajas arstiabi 842 inimest.
Siiski ollakse Iisraelis ettevaatlikud arvama, et sõda on võidetud. Tõepoolest kandis terroristlik Hamas suuri kaotusi, peaaegu täiesti on hävitatud nende sõjaline potentsiaal, enam kui 1000 terroristi seas on surma saanud ka mitmed nende liidrid. Samas puudub Iisraelil kindel teadmine,kui pikaks ajaks on seekord lõppenud nende territooriumile rakettide läkitamine. Küll võib lugeda vaherahu saavutamist Iisraeli taktikaliseks võiduks, mis siiski ei anna iisraellastele kindlat julgeolekut. Seda enam, et Gaza polnud ainuke, kes oma rakettidega Iisraeli ründas, seda tegid mõned korrad ka Liibanon ja Süüria. Ning on andmeid, et maa-aluseid käike Iisraeli piiri lähedale on rajatud sinnagi. Hamas aga on rikkunud ka selles sõjas korduvalt vaherahu ja võib seda teha iga hetk ikka ja jälle.
Juba mõned aastad on Palestiina araablaste terroriorganisatsiooni Hamas peanõue olnud Gaza sektori blokaadi lõpetamine, seda esitatakse ikka ja jälle kui keskset nõuet läbirääkimistel praeguses konfliktis.
Kui karmilt siis ikkagi Iisrael blokeerib Gazat? Iisraeli valitsus on sageli pehmendanud on nõudmisi teatud kaupade veo suhtes Gazasse. Suurimad järeleandmised tehti pärast kaht eelmist suurt terrorivastast operatsiooni, millest viimane oli „Pilvesammas“.
Iisrael on lubanud viia Gazasse tsementi konkreetsete ehitiste jaoks rahvusvahelise kontrolli all. Pärast seda, kui avastati diversioonitunnelid, mis viisid Ein –ha-Šloma kibutsini, need veosed keelati. Iisraelis kahtlustati algusest peale, et neid ehitusmaterjale kasutati maa-aluste tunnelite ja punkrite ehituseks.
Gaza blokaad kehtestati juunis 2007.a. Enne seda jõudis Gazasse ligi 11 000 veoautot kuus, pärast vähenes sõitude arv 4-5 tuhandele kuus, seega vaid umbes poole võrra. Nii et täielikust blokaadist ei saa juttugi olla. Sama kehtib ka inimeste kohta. Teise intifadani 2000.a. tuli Gazast Iisraeli pool miljonit inimest kuus. Viimase nelja aasta jooksul on see arv olnud 4400 inimest kuus, valdav enamik neist on olnud patsiendid ning neid saatvad pereliikmed või sõbrad.
Miks Hamas taotleb blokaadi lõpetamist? Idauurija Mordehhai Keidari arvates teeb Hamas seda peamiselt oma hõredaks jäänud raketiarsenali täiendamiseks. Iraan ja Süüria on korduvalt püüdnud Gazasse sisse tuua rakette ja lõhkeainet mere kaudu, kuid Iisrael avastas need kanalid. Meretee annab Iraanile võimaluse tuua Hamasile ja teistele terroriorganisatsioonidele nüüdisaegsemaid rakette.
Elus rahu ajal, ammugi siis sõjas juhuseid ei ole. „Sissekukkunud“ hamaslaste kaudu selgus terroristide koletuslik plaan – tungida läheneval uusaastapühal maa-aluste tunnelite kaudu Iisraeli territooriumile, tappa ja vangistada seal võimalikult palju juute.
Terroriorganisatsioonil Hamas oli vägev plaan. Juba aastaid olid nad kaevanud Gaza sektoris Iisraeli piiri lähedal maa-aluseid tunneleid, mis algasid Gazas ja lõppesid Iisraeli territooriumil.
Terroriste reetsid vene relvad
Plaan oli järgmine. Juutide ühel suurimal pühal – 1. tishreil saabuval uusaastal, Rosh hashanal, mis sel aastal on 25. septembril, pidi 200 terroristi maa-aluseid käike mööda minema 6 Iisraeli kibutsi, tapma võimalikult palju iisraellasi, võtma hulga pantvange. See plaan kukkus läbi, kui kaks terroristi Iisraeli armee riietes saadeti „proovitööle“ ühte kibutsi, kuid nad haledalt vahele jäid. Neid reetsid vene kalašnikovid, relvad, mida ei kasutata Iisraeli armees, küll aga terroristide seas.
Kas Iisraelile tuli selliste maa-aluste käikude olemasolu tõesti üllatusena? Pigem mitte, sellise mastaapse, omavahel ühendatud maa-aluse „sõjalise linnaku“ olemasolu ehk küll. Tavaliselt algavad sellised maa-alused käigud mõne tsiviilobjekti alt, nii et midagi kahtlast ei ole märgata, ning lõpevad hästivarjatult kuskil Iisraeli territooriumil. Need tunnelid on küllalt sügaval ja üsna laiad, kuhu mahub vabalt kogu sõjatehnika.
Esimesed tunnelid rajati Egiptuse Gaza piirile 1990. aastatel salakaubavedajate poolt, et sisse tuua keelatud aineid. Neid tunneleid mööda hakati tarnima relvi ja sõjamoona. Üsna kiiresti läksid need Hamasi kontrolli alla. Tunnelite kaudu liikusid kaubad, kütus, raha, relvad.
Kui Egiptuses tulid võimule „Vennad moslemid“, tõusis kaubakäive tunduvalt. Hamas maksustas kõik kaubad, mis tulid Egiptusest Gazasse läbi tunnelite, teenides nii tohutut kasumit organisatsioonile ja selle liidritele. Egiptuse armee alustas võitlust tunnelitega pärast islamistide rünnakuid egiptuse sõdurite vastu, eriti pärast suurt terroriakti Siinail. Suuremad ja tähtsamad tunnelid, mille kaudu jõudis kütus Gaza sektorisse, hävitati, hiljem võitlus tunnelitega tugevnes veelgi.
Mida hakata peale tunnelitega?
Pole mitte mingit alust arvata, et Hamas loobub tunnelite ehitamisest terroristlikel eesmärkidel Iisraeli vastu. Seepärast mõeldakse Iisraelis praegu rohkem kui kunagi varem, kuidas neid tõelisi maa-aluseid sõjalisi baase hävitada.
On olemas küllalt kiire, lihtne, kindel, mitte kallis viis kõigi maa-aluste rajatiste hävitamiseks. Kaasa arvatud maa-alused tehased, juhtimiskeskused koos kõigi strateegiliste materjalide ladudega, lõhkeainetega ja relvastusega. Samuti käib see tunnelite kohta, mis on mõeldud Hamasi terroristidele Iisraeli sissetungiks ja diversiooniks. Kuid kõige tähtsam – seda on võimalik teha otsese sõjalise tegevuseta Gazas ja ohvriteta.
Idee on täita Gaza tunnelid veega, mis on võetud Vahemerest. Tunnelid on võimalik täita veega korraga või üksteise järel. Kuna need on omavahel seotud, on võimalik sel kombel hävitada ka need tunnelid, mida ei ole veel avastatud.
Kogu süsteemi, tehnoloogia täpsemaks väljatöötamiseks ja katsetamiseks kulub umbes 2-3 kuud.