Kõik, kõik, kõik...!
Tuntud hassiid-habadnik Rabi Mendel Foterfas pidi veetma palju aastaid stalinlikes laagrites. Ükskord Roš ha-Šana ajal vangis olles püüdis Rabi Mendel palvetada mälu järgi, öeldes: "Ve-kol maaminim..." (Ja kõik usuvad, et...) Selles palvelõigus räägitakse Looja kõikvõimsusest, sellest, et Tema on Üks, et Tema kätes on meie saatuste juhtniidid.
Rabi Mendel jäi mõttesse: "Kuidas mõista sõnu "ja kõik usuvad", kui see maa siin on täis aktiivseid J-mala-salgajaid?"
Ja siis ta ütles endale: "Kui sa tõesti pead teadma vastust sellele küsimusele, siis see antakse sulle Kõrgemalt poolt, kui aga mitte - siis tähendab, sul pole seda vaja teada."
Kui saabus Jom Kippur, asus Rabi Mendel mingis ülerahvastatud vanglas, kus vange oli nagu heeringaid pütis. Järsku Rabi Mendel märkas, et keegi väga intelligentse välimusega mitte noor vang jälgib teda kogu aeg. Jom Kippuri lõpul tuli see vang Rabi Mendeli juurde ja ütles: "Näen, et te olete usklik juut. Ma olen teadlane ning kogu elu olnud ateist. Kas teate, et tundsin millegipärast siin, Jom Kippuri ajal, pärast väga paljusid aastaid, vajadust paastuda. Püüdsin ka palvetada, kuid ainus palve, mida suutsin meenutada, oli "Moide ani", nii ma kordasingi seda palvet terve päev."
Rabi Mendel mõistis nüüd, et oma hinge sügavuses usub iga juut J-malat (nagu on kirjutatud palves "Ve-kol maaminim..."), kuid selleks, et see usk avaneks, tuleb tal, hoidku J-mal, veeta üks Jom Kippur vanglanaril.