"Näeme maailma ja elu meie ümber kui võimalust."


 

 Intervjuu Eesti pearabi Šmuel Efraim Kotiga

 

Kas on võimalik judaismi tuum, tema olemus võtta kokku ühte lausesse?

 Jah - armastada J-malat ja armastada Tema loodut. Kui Kõigekõrgem lõi maailma, siis pean teda armastama nagu ennast. Nagu armastan isa, pean armastama tema poegi. Tähtis on armastada juute, sest Pühakirjas on öeldud: armastan teid, mu rahvas Iisrael.

Kui Tora ühelt suuremalt targalt Hillelilt küsiti, milline on judaismi olemus, kui väljendada seda ajal, mil inimene suudab seista ühel jalal, vastas ta: "Ära tee teisele seda, mida sa ei taha, et sulle tehtaks." Rabi Akiva aga vastas: "Armasta ligimest nagu iseennast, see on kogu Tora ja Käsuõpetus."

Kui armastan Kõigekõrgemat, siis pean kalliks ja täidan Tema seadusi, juudi kombeid ja traditsioone. Seadus, mille J-mal andis, tuleneb elust, samas need seadused loovad ise elu.

 Mis toimub praegu maailmas judaismi seisukohalt vaadates?

 Võime seda tajuda väga erinevalt. Oletame, et meie ees on kaks poolikut veeklaasi. Pessimist ütleks: üks klaas on poolik, optimist arvaks, et üks klaas on täis. Kolmas vaade oleks näha situatsiooni judaismi seisukohalt: mis siis, et üks klaas on poolik, meie ülesanne on see täita!

Näeme maailma protsessis, arengus. Sada aastat tagasi ei teatud suures maailmas peaaegu midagi judaismist, nüüd võivad inimesed seda kõike teada ja näha. On tõlgitud suur hulk raamatuid, ka palvetekste ja kui inimene tahab nende järgi hakata palvetama, võib ta seda teha.

Teisalt on maailmas palju ohtusid, seesama kompuuter, pidevalt galopeeriv tehnika. Siin kohtame jälle kolme juba tuttavat vaatekohta. Optimist ütleks: oo, kui huvitav on maailm! Pessimist vaidleks talle vastu: mis sa nüüd, kas sa ei näe, kui ohtlik on maailm ja elu selles! Judaism vaatab asja selliselt: kui huvitav on maailm, kuid meie ülesanne on seda veel paremaks teha; näeme elu ja maailma meie ümber kui võimalust.

Kaunist Tallinna sünagoogi tullakse imetlema kohapealt ja kaugelt, kuid sageli eelistatakse nautida teda eemalt. Miks?

 Kui sama küsimus oleks mulle esitatud 3 aasta eest, oleksin selle mõttega ehk isegi nõustunud ja lisanud, et ma kutsun kõiki: tulge, uks on avatud. Täna ei pea seda enam ütlema, sest siia tulevad eestlased, venelased, välismaalased. Kindlasti on ka neid, kes veel häbenevad või kardavad tulla. Kutsun kõiki, sest sünagoog on ju beit knesset, koosolekute, kooskäimiste maja. Meil on palveteenistused, kursused, kontserdid, võimalus pääseda rabi jutule jpm huvitavat. Olen kindel, et iga inimene Eestis võib leida midagi huvitavat sünagoogis. Siin võib lihtsalt istuda, palvetada, leida see hingestatus, pühadusetunne, mida nii väga vajame.

Sünagoog on maja hinge jaoks, ei saa öelda, et siin peab olema rõõmus või kurb, siin on kõike, mida inimene otsib. Need, kes vajavad rõõmu, võivad siit seda leida, kui on tarvis otsida hingele rahu, siis sünagoogis on see olemas. Kui olete kurb, või leinate - kõigele on siin koht.

Olen kuulnud väidetavat, et kui kõik juudid maailmas peaksid kasvõi kaks nädalat järjestikku Šabatti, saabuks Iisraelimaale rahu.

 Tegelikult aitaks ühestki nädalast. Kui kõik maailma juudid peaksid kasvõi üks kord täielikult Šabatti, siis tuleks Mašiahh. Täpsustaksin: iga juut, ka need, kes ei tea, et nad on juudid. (Arvatakse, et näiteks Venemaal elab praegu u 17 miljonit inimest, kelle ema ja-või emaema oli juut; juudi Seaduse kohaselt on need inimesed juudid. P.U.)

Igast inimesest, nii juudist kui mittejuudist oleneb nii palju selles maailmas. Maailm seisab kahel jalal, kus täpselt pool on head ja pool on halba. Kui üksainuski inimene teaks, et ainult üks tema heategu määrab maailma heale, ja käituks vastavalt, siis muudaks see olukorra mitte ainult Iisraelis, vaid kõikjal, ka Aafrikas. Nii palju sõltub maailmas igast inimesest.

Mida vastata küsimusele, kas juudid peavad ennast teistest rahvastest paremaks?

 Pühakirjast teame, et juutidel oli kohustus näiteks Sukoti pühadel tuua ohvriks kokku 70 lehma, see on ohver maailma kõigi rahvaste eest, keda tollal oli 70. Moria mäel ehk Templi mäel palvetas Iisraeli rahvas 70 maailma rahva eest. Igas sünagoogis palvetatakse kõigi maailma rahvaste eest, eriti selle rahva eest, kelle seas juudid elavad, ja see on nii tänapäevani.

Tora keelab meile misjonitegevuse, kui inimene sündis mittejuudina, ei pea ta tulema judaismi juurde. Me ei arva, et see on ainuke tee J-mala juurde, kui aga keegi arvab teisiti, siis on see tema tunne, tema tee. Kui inimene on mittejuut, palvetab ainsa J-mala poole ja peab Noa seitset käsku, siis on temaga kõik hästi nii siin kui tulevases maailmas.

On hea meel, kui sünagoogi tulevad inimesed teisest usust, kuid meie eesmärk ei ole, et nad peaksid hakkama oma usku vahetama.

Kui kuulus rabi Baal Šem Tov otsis endale voorimeest, siis valis ta sellise inimese, kes käib kirikus. Miks? Inimene, kes usub vaimsusesse, mõtleb ja käitub teisiti.

Me usume, et valitud rahval, meil juutidel on teine kohustus, palju tõsisem, raskem, kuid see eeldab, et suhtume teistesse inimestesse lojaalselt, tolerantsusega. Igal Šabatil palvetame sünagoogis kõigi inimeste eest Eestis.

Nende suust, kes ei tunne judaismi, võib samuti kuulda arvamust, et juutidel ei ole tõelist J-mala tunnetust ega armastust, on vaid käsud. Mida neile vastata?

 Väga suur tark, filosoof Maimonides ehk Rambam väljendas väga õigesti, et inimese tegevusega kaasneb ka tema süda. Inimene, kes kontrollib iga päev iga oma sammu, kes on pidevalt Kõigekõrgema kontrolli all kõiges oma toimimises: mida ja kus ta sööb, kuidas läheb magama või tõuseb, kuidas ja millal palvetab, kuidas suhtub inimestesse, ei saa seda kõike teha ilma armastuseta.

Juudi kodus peab iga ukse piidal asuma mezuza, mis sisaldab teksti käsuga armastada Issandat oma J-malat, kaks korda päevas kinnitame seda meie põhilise palvega-vandega "Šma, Israel" - armastada ja teenida Teda kogu südamega, kõigi tegudega, kõigega, mis meil on. Kui juut loeb meie palveraamatust Sidurist oma igapäevaseid palveid, siis väga vähe on seal palumisi, enamik meie palveid on Kõigekõrgema õnnistamised ja ülistamised.

Juutidel on palju käske, tegevusi, kuid need tegevused ei vähenda, vaid suurendavad meie usku. Tegevus ilma usuta ei saa vastu pidada kaua.Kui täita käsku tuimalt, siis on see nagu keha ilma hingeta.

Võime näha tänase päevani, kuidas juudid kogu maailmas toetavad üksteist. Näiteks perekond Rohr Floridast pole kordagi käinud Eestis, kuid on üks meie sponsoreist ja toetajaist.

Inkvisiitorid nõudsid, et juudid võtaksid vastu kristluse, oleme selle pärast väga palju kannatanud. Juudid ei ole kunagi nõudnud, seda enam vägivallaga, et keegi nende usku tuleks, vastupidi. Igal pool on nad hästi suhtunud oma naabritesse, sest armastada J-malat ja tema loodut on üks judaismi põhikäske.

 Milline on judaismi suhtumine naistesse?

 Jah, olen kuulnud mitte väga sõbralikke arutelusid sel teemal. Pole õige, et juudid ei austa naist. Kõigekõrgem lõi naise teisiti kui mehe. Ta lõi enne mehe, siis naise. Naine on oma kehalt ja psühholoogialt teine.

8. päeval tehakse poisslapsele ümberlõikus, see on lepingumärk Kõigekõrgemaga. Tütarlapsele ei ole seda tarvis teha, sest sündides on tal kõik olemas, ta on valmis. Ta on juba siis lähemal Kõigekõrgemale.

Naisel on teistsugused õigused ja kohustused. On käske, mida mehed ei või teha, sama võib öelda ka naiste kohta ja siin ei ole tegu diskrimineerimisega, vaid naistel on teistsugune loomus ja siit ka teistsugused ülesanded. Miks naine ei saa olla rabi? Mitte sellepärast, et ta on halvem, vastupidi, ta on parem.

Et minjanisse (vajalik hulk inimesi palvetamiseks sünagoogis) kuulub 10 meest ja mitte naist, tuleb mitte sellest, et naine oleks madalamast sordist, vaid tal on teised kohustused, teised ülesanded.

Kabalas selgitatakse vahet mehe ja naise vahel, et see on nagu erinevus päikese ja kuu vahel. Mõlemad on maailmale vajalikud ja mõlemad valgustavad seda.

Austav suhtumine naisesse ilmneb eriti selgesti suhtumisel juudi emasse.

Maailm on silmitsi seninägematute pahede ja raskustega. Mida teha, et muuta see paremaks paigaks?

Maimonides, kellest oli varem juttu, rõhutas, et kui iga inimene alati tunnetaks, et nimelt temast sõltub headuse ja kurjuse tasakaal maailmas, ja teeks kasvõi väikese heateo, mis muudaks suhteid perekonnas, naaabrite, rahvaste vahel, saab kogu maailm paremaks, puhtamaks. Iga inimene peaks teadma, et tema võib avaldada mõju inimkonna saatusele ja vastavalt tegutsema - siis ei oleks kliimaprobleemid, maavärinad, üleujutused, rahvastevaheline vaen, nälg, rahvusvahelised konfliktid enam mingi probleem.

Pole õige mõelda, et mis nüüd mina, olen väike inimene, minust ei sõltu midagi. Pole õige istuda kuskil grupis, arutleda ja targutada maailma asjade üle ja lihtsalt aega viita, parem on teha üks hea tegu.

 

Piret Udikas