B''H (J-mala abiga)
TORA LUGEMINE
Lehekülje toimetaja Sergei Seleznjov: sergei.valga@mail.ee
Tora lugemine, peatükk ,,Bereishit,,.Bereishit 1:1-6:8 (Moshe - Moosese 1. raamat)
Peatükk Bereishit
Algas Tora uue tsükli lugemine. Selle nädala peatükk jutustab meile maailma loomisest, mis leidis aset alguses (bereishit) ja mille kulminatsiooniks oli inimese loomine. Tora esimese nädala lugemisel on asjakohane esitada endale küsimuse: ,,Milleks oli loodud inimene ja mis on tema maapealse olemise eesmärk?,, Tõepoolest, iga mõtlev inimene esitab küsimuse: kes või mis on inimene?
Iga inimene on omamoodi mikromaailm ja terve universumi saatus on ka tema enese saatus. Selles maailmas on kaks jõudu - headuse (valguse) ja pimeduse (kurjuse) jõud. Iga inimese lõppeesmärgiks on valgus, see tähendab, et inimene on kutsutud kujundama ümber teda ümbritseva reaalsuse valguseks. Kui agu loodu eesmärgiks on valgus, siis ka pimeduse eesmärgiks on saada valgust, sest pimedus iseenesest on valguse puudumine.
Inimene toob valguse pimedusse, samuti nagu Kõigekõrgem (Olgu Ta õnnistatud) lõi valguse ja nägi, et Valgus on hea. Hassidism õpetab et, inimese elu eesmärgiks on "tikun olam" - maailma parandamine. Iga inimese heategu süütab uusi sädemeid, mis kiirgavad valgust. Kõigekõrgem on loonud inimese võimeliseks looma ja see loomine kestab alalõpmata - see tõrjub pimeduse ja toob esile valguse. Inimese eksistents on formuleeritud J-mala sõnades: "Saagu Valgus!"
Tora lugemine, peatükk "Noah" . Bereishit 6:9-11:32 (Moshe 1. raamat)
Peatükk Noah
Et Noah (Noa) oma perega ainsana ülemaailmse veeuputuse üle elas, siis sai temast kõikide inimeste esiisa ja tema järeltulijaid võib nimetada ,,noahiitideks" .Alles hiljem tegi Kõigevägevam lepingu Avrahami (Aabrami) ja tema järeltulijatega, valides neid teiste rahvaste seast.
Noah sündis 1058 a. peale maailma loomist (2704. a. e.m.a). Tol ajal olid inimeste eluviisid raisus. Igaüks mõtles vaid enda heaolule ja omakasule. Headuse asemel õitses inimeste südames kurjus. J-mal pakkus viimse võimaluse pääsemiseks. Ta andis Noah´le käsu valmistada laev, mille ehitamine kestis koguni 120 aastat. See aeg oli antud meeleparandamiseks, kuid inimesed ei võtnud J-malat kuulda; lõpuks sai aeg täis.
J-malat vihastas inimeste patustus. Nende teod ja mõtted olid üksnes kurjad ning Ta võttis nõuks inimkonna maa pealt hävitada. Ühes inimestega pidid hukka saama ka loomad. J-mala silmis olid kõik olendid hukas ja vägivald täitis maad. Armu leidis vaid Noah. Teda pidas J-mal ainsana õigeks ja laitmatu käitumisega inimeseks. Noah oli 600 aastat vana, kui J-mal käskis teda koos perekonnaga laeva minna, koos temaga astusid päästelaeva Kõigevägevama poolt valitud loomad. Nelikümmend päeva ja ööd sadas lakkamata. Vesi tõusis üha kõrgemale ja kattis kogu maa. Kõik inimesed ja loomad uppusid. Peale üleelatud katastroofi ehitas Noah tänutäheks J-malale altari ning ohverdas põletusohvreid. J-mal tõotas, et ei nea enam maad inimese pärast. Kõigevägevam lubas, et ei hävita enam kõike, mis elab, nõnda nagu tegi uputuse ajal. Niikaua kui püsib maa, ei lõpe külv ega lõikus, külm ega kuum, suvi ega talv...
Jumal õnnistas Noah´d ja tema poegi ning andis neile võimu loomade üle. Kui enne oli inimesel lubatud söögiks kõik taimne toit, siis nüüd lubas Kõigevägevam roaks tarvitada liha, kuid keelatud oli süüa nende hinge st verd (loom pidi olema õieti tapetud). Samuti oli keelatud süüa elava looma liha. Eriti karm oli aga inimese vere valamise keeld, sest inimene on tehtud J-mala näo järele, ja mis saabki olla jõledam, kui hävitada olendit, kes on loodud Tema Püha - olgu Ta õnnistatud - Näo järele. Olid veel teisedki Käsud: õige kohtumõistmine, J-malateotuse keeld, abielurikkumise keeld, varguse ja ebajumalate kummardamise keeld.
J-mal tegi lepingu Noah´ga, tema poegadega ja nende järeltulijatega st.meiega igaveseks ajaks. Kui juutidele on kehtestatud J-mala poolt 613 käsku, siis Noah järeltulijatele on määratud vaid need seitse. Lepingu tähiseks sai vikerkaar, mis alati tuletab meile meelde maa ja Taeva lepingut.
Tora lugemine peatükk "Lech lecha" . Bereishit 12:1-17:27 (Moshe 1. raamat)
Peatükk Lech lecha
Peatükk "Lech lecha" jutustab maailma esimesest juudist - esiisa Avrahamist. Kõigekõrgem andis talle käsu: "Lech lecha mi-artzecha..." Mine omalt maalt... Peatükist loeme igavesest lepingust, mille Kõigevägevam (olgu Ta õnnistatud) sõlmis Avrahamiga. Kõigevägevam J-mal tõotas: "Ja Ma annan sinule ja su soole pärast sind selle maa, kus sa võõrana elad, kogu Kaananimaa, igaveseks omandiks..." Patriarh Avrahamiga algas maailma uus ajastu - 2000aastane Tora ajastu. Meie Targad nimetavad esimesed 2000 aastat peale maailma loomist "kaose aastateks". Aga nüüd (pärast Käsku "Lech lecha") algas Tora andmise(ilmutamise) valmistamisaeg, sest Avrahami ajast algasid "Tora aastad,,. J-mal ütles esiisale: Mine, see tähendab, astu samm kõrgemale, mõjuta maailma, tee seda paremaks ja valmista pinda Valguse Tora andmiseks. Tora esimesest peatükist "Bereishit,, loeme J-mala poolt loodud "kõrgetest,,sfääridest" . Eelmise nädala peatükk "Noah,, jutustab materiaalse, "alumise,, maailma puhastamisest veeuputuse abil. Selle nädala lugemine aga seob kokku kõrged ja alumised maailmad, mis omakorda valmistavad teed Tora ilmutamiseks. Kõigekõrgem andis Avrahamile ja tema järeltulijatele igaveseks omandiks Iisraeli, et teha sellest Tora elupaik. Sõna "Tora,, tuleneb sõnast "oraa,, - õpetus.Tora õpetus on juhiseks kõigile põlvkondadele. Igal nädalal me loeme kindla peatüki ning meie silmis elavnevad ammused sündmused, mis on igal ajal aktuaalsed. J-mal tõotas Avrahamile: "Ma teen sind suureks rahvaks ja õnnistan sind,,. See oli J-mala leping Avrahamiga, et tõotus läheb täide, kui Avraham kuuletub J-malale ja asub uude elupaika. See oli esimene ja kõige tähtsam leping, mille Kõigekõrgem Iisraeli rahvaga tegi. Sellest lepingust sai Iisraeli rahvas alguse. Juutide esiisa pidas oma lepingutingimusest kinni. Tema ja tema sugukond lahkust Haaranist ning rändas läbi Süüria Kaananimaale ehk piirkonda, mida praegu kutsutakse Iisraeliks. Sellest sai Iisraeli tõotatud maa ja Tora hoidmise koht kõikideks tulevasteks aegadeks. Sedasama tõotust kordas J-mal Itzhakile (Iisakule) (1Ms 26:1-5), Jakovile (Jaakobile) (1Ms 28:13-15) ja kõigile Iisraeli lastele (2Ms 6:6-8). Iisrael kui patriarh Avrahami järeltulija jääb igavesti J-mala valitud rahvaks, Tema omandrahvaks (Jr 31:35-37). Ismael sai küll suureks rahvaks, kuid temaga ei sõlmitud seda lepingut (1Ms 17:20-21). Avrahami võib võrrelda õiglase Noah´ga, kelle kuulekus ja usk päästis ja puhastas meie maailma. Avraham teadis, et maailma üle valitseb Ainuj-mal ja ei ole teisi jumalusi Tema kõrval. Oma usule sai ta kinnituse ja Kõigevägevama soosingu. Patriarhist sai vaimne juht, J-mala rahva säravaim liider. Tema ülesandeks oli tuua Tõe Valgus maailma, kus valitses totaalne vaimne pimedus. Tema õlgadele langes tähtis missioon, mille ta laitmatult täitis ja seetõttu tegi J-mal tema järeltulijad suureks rahvaks. Tänu Patriarhile said kõik teised rahvad tunda Avrahami, Itzhaki ja Jakovi J-malat. Avrahami telgid olid avatud kõigile, kes soovisid tunda Tõelist J-malat ja saada Tema õnnistuste osalisteks. Avrahami tuntakse suure südamega külalislahket inimest. Asjata ei kutsutud teda ja tema hingelisi "Ohalei rahamim - Armu telkideks".
Tora lugemine peatükk ,,Vaera,,. Bereishit 18:1-22:24 (1. Moshe).
Peatükk Vaera
Selle nädala lugu räägib Avrahami kümnendast ja viimasest katsumusest, Itzhaki ohverdamisest (juudi traditsioonis "Itzhaki sidumisest - Akedat Itzhak). Siis kui Avrahamile oli saadetud esimene katsumus (,,Mine omalt maalt, omast sugukonnast ja isakojast maale, mille Ma sulle näitan... 1Ms 12:1), kästi tal lahti öelda oma minevikust. Viimane katsumus oli veelgi raskem; tal kästi loobuda oma tulevikust. Terve elutöö oli proovile pantud. Sellel mäkketõusul, kus järjekordselt prooviti Avrahami usku, ei põhjendatud midagi. Iga samm pidi olema kui puudaste raskuste lohistamine, iga jalaaste rebis lahti inimsusest ja mäele jõudes pidi patriarh olema hoopis teine mees. J-mal kõneles Avrahamiga alatasa. Kõige olulisemad asjad tõi Avraham alati J-mala ette. Võõrana rändas ta maal, mis oli tema järeltulijaile tõotatud. Aastakümneid ei olnud talle antud lapsi. Itshaki sünd oli imeline. Hirmud ja ohud ei olnud talle võõrad, kuid võime vaid oletada, millest ta mõtles, kui viis oma poega teadmatusse.
Mille poolest ta pidi erinema paganatest, kes ohverdasid lapsi Moolokile?! Tema, kes oma armu telkides kostitas rändureid, andis peavarju ja rääkis armastusega Maailma Ainuvalitsejast, pidi nüüd ohvriks tooma kõige kallim vara. Õige isa armastab oma lapsi rohkem kui isennast. Itzhaki ohverdamine,,,sidumine,, oli samaväärne ja suuremgi, kui oleks olnud Avrahami eneseohverdus. Kui J-mal oli Avrahamilt saanud tegusa valmisoleku oma poja Itzhaki ohverdamiseks, piisas talle sellest, sest Avraham oli Talle sellega toonud suurima ohvri, mida inimene võib üldse tuua. Avraham suutis ja tema usk arvati talle õiguseks. Avrahami ja tema järeltulijate puhul oli J-malal kaugeleulatav plaan. Rosh ha-Shana ajal puhutakse palju shofaari ja need tugevad helid meenutavad Kõigekõrgema sõnu: ,,Ära pane kätt poisi külge ja ära tee temale midagi..." Kõigekõrgem nägi Avrahami usku ning näitas, et Ta ei soovi inimohvrit, nagu seda nõuavad metsikud rahvad. See näitas, et Avrahami J-mal on Halastuse ja Rahu J-mal. Inimese vere valamine on jälk J-mala silmis.
Tora lugemine peatükk ,,Haiei Sara,, Breishit 23:1-25:18 (1. Ms)
Peatükk Haiei Sara
See peatükk on tervenisti pühendatud sündmustele, mis leidsid aset peale esiema Sara surma. Nimelt; matmispaiga ostust, Iisaki abielust Rebekaga, kellest sai peale ema surma tema peamine lohutaja, Ismaeli järeltulijatest. Esmapilgul tundub et, peatüki nimetus "Haiei Sara" "Sara Elu" ei vasta kontekstile, sest kõik nimetatud sündmused leidsid aset peale Avrahami naise surma. Nagu teada, vastab Tora iga peatüki nimetus konkreetsete sündmuste kirjeldamisele. Missugused põhimõtteid sisaldab nimetus "Haiei Sara" ?Õiglane elu on igavene. Juudi traditsioon õpetab: see ei lõpe ka peale inimese lahkumist siit maailmast ning kestab tema järeltulijate keskel globaalses mõttes, maailma sündmustes. Peatüki kirjeldus viitab Sara igavesele elule, rahuldusega saame teada, et Rebeka jätkab esiema Sara teed. Rabi Menachem M. Shneerson, seitsmes Ljubavitši Rabi seletab, et tõeline elu ei lõpe keha suremisega. See ei piirdu ka hinge surematusega teispoolses maailmas. Kui inimene on elanud õiglast elu, siis tema maapealne mõju on tunda pikemat aega ka peale surma. Peatüki sisu rõhutab, et ka peale surma jäi Sara mõju suureks nagu ka tema eluajal, see tõestab, et ta elas täisväärtuslikku elu. Kõik Sara palved olid suunatud sellele, et tema ainupojast saaks J-mala - olgu Ta Nimi õnnistatud - soosik ja järeltulijatest "preestrirahvas". Teda iseloomustas põhjatu hingesuurus, erakordne emalik andumus, vooruslik tagasihoidlikkus, kõik see, mis iseloomustab eeskujulikku naist. Tema sisemist suurust näitab hästi Davidi laulusalm: "Kuninga tütar on täies auhiilguses oma toas..."( L.45:14). Avraham oli ka teiste rahvaste isa, temale oli tähtis mitte ainult Itzhaki, vaid ka Ismaeli järeltulijate tulevik ja heaolu. Kui Avraham sai teada, et Sara soovib saata ära "ümmardaja poega" Ismaeli, kurvastas ta ja palus, et Kõigekõrgem ei jätaks õnnistustest ilma oma esiklast. Rabi Menachem M.Shneerson kommenteerib: "Sara erines kõvasti oma mehest Avrahamist; omas piiramatus headuses otsis ta kõigis inimestes ainult head, püüdis kõiki abistada. Ka Sodomi kurjategijaid püüdis ta päästa ärateenitud hävitamisest. Nüüdse terminoloogija järgi oli Avraham veendunud internatsionalist ja liberaal. Tora nimetab teda paljude rahvaste isaks. Peatüki alguses räägitakse Machpela Makpela matmispaiga ostmisest, pärimuse järgi on sinna maetud esivanemad Adam ja Hava (Eva). Ka Sara on maetud Machpela koopasse Hebronis, mille Avraham ostis 400 hõbeseekli eest. Juudi traditsioon õpetab, et Sara elutöö oli vaimses mõttes tihedalt seotud esiema Hava tööga. Sara oli kutsutud parandama Hava pattu, tooma maailma valgust. Hava hing elas Saras ning Sara maine põrm sai maailma esiema kõrvale. Patriarhide matmispaigas puhkavad Avraham ja Sara, Itzhak ja Rebeka, Jakov ja Leah. Esiisade tõttu on Hebron teine püha linn Jeruusalemma järel. Sara palved tema soo õnnistamisest on täitunud ja Sara järeltulijad ei ole teda unustanud. Esiema eeskuju on olnud alati juutidel au sees. Tütarde õnnistamisel tuuakse esile esiema eeskuju. Vanemad soovivad, et nende lapsed oleksid kui nende esiemad Sara, Rebeka ja Leah. Sara nimi on kõigi levinum juudi nimi. Sara elutöö elab ka peale tema surma.
Tora lugemine peatükk ,,Toldot,, Bereishit 25:19-28:9 (1. Ms)
Peatükk Toldot
Ja need olid Itzhaki, Avrahami poja järeltulijad: Avrahamile sündis Itzhak. Sellest tuleneb peatüki nimetus-,,Toldot,,- järeltulijad,,. Tora räägib et Itzhak võttis enesele naiseks Rebeka, kes sünnitas kaks poega, kellest kasvas kaks rahvast, kaks erinevat hõimu. Juba ema üsas lapsed tõuklesid. RASHi (lühend Rabi Shlomo Itzhak, 1040-1105a, tuntud Tora ja Talmudi kommentaator ja autoriteetne teoloog) arvates "pöördus Rebeka veel elava õiglase esiisa Shemi (Seemi) poole, kellest tulenevad,,semiidid,,). Talle oli öeldud: ,,Su ihus on kaks rahvast, kaks erineva hõimu, kes hakkavad igavesti vaenutsema omavahel."
Esimesena sündis Esav, ta oli punakas ja karvane, tema järel ta vend, kellele pandi nimeks Jakov. Tora räägib, et Esavist sai osav kütt, väljal uitaja, Jakovist aga vaga mees, kes elas telkides. Esav oli isa lemmik, aga Rebeka armastas Jakovit. Meie targad märgivad kommentaris,,Bereishit Raba", et lapsepõlves ei olnud nende vahel suurt erinevust. Peale kolmekümnendat eluaastat pühendas Jakov end vaimsete teadmiste omandamisele. Midrashist leiame, et Jakov õppis tolle aja kohta suurtes telkides ehk koolides, mida juhatasid Sh em ja Ever. Esavi pilk aga oli pööratud paganlikele templitele. Kaks lihast venda olid erinevad inimtüübid, vanem hoolis vaid maisest saagist ja tema süda ihkas hetkelist naudingut, nagu kinnitab Tora. Ei ,ole ka mingi ime et esmasünniõiguse sai noorem vend Jakov. Esav kui esmasündinu pidi pühendama oma elu J-mala teenimisele, kuid tema eluviis oli kaugel sellest. Kui Esav kuulis esmasündinu kohustustest, hõiskas ta: ,,Milleks mulle siis veel esmasünni õigus!" Nii vähe hoolis ta sellest, rüvetades seega oma õiguse. RASHBAM (Rabi Shmuel ben Meir, 1085-1158, tuntud Tora ja Talmudi kommentaator ja autoriteet) kommenteerib kirjakohta nõnda: ,,Vaata, ma suren niikuinii, milleks mulle siis veel esmasünniõigus?" Küttimisel on tema elu ohtu seatud, surm käib kannul, sest ta loobus kergemeelselt oma pärandiosast. Füüsiliselt on ta tugev, kuid olles alamate kirgede meelevallas, on ta vaimselt nõrk, et püsida vaimsetes kõrgustes.
Nõndaviisi müüs Esav läätseleeme eest esmasünniõiguse, pärast ta küll tahtis pärida õnnistust, aga siis hüljati kui kõlvatu. Kuid kas Jakov talitas õigesti, kui ta valmistas oma lihasele vennale sellise kiusatuse?Oma eesmärgi saavutamiseks kasutas ta ära oma venna suurima nõrkuse. Kuid nagu räägitakse "eesmärk pühitseb abinõu". Edaspidi näeme, kuidas Jakov petab enesele isa õnnistuse. Sellel pettusel või kavalusel on oma tõlgendus. Nagu teada, miski ei sünni niisama, igal asjal on oma koht ja eesmärk. Selle kirjakoha kohta on tohutult palju häid kommentaare.
Rabi Menachem M.Shneerson, Seitsmes Ljubavitsi Rabi seletab kõnede kogumikus "Likutei Sichois" peatükis "Toldot": ,,Hassidism tõlgendab seda nõnda: Jakov pidi saama Itzhaki õnnistuse just "mirma", strateegia abil. Kõik toimunu tundus olevat petlik (mirma). Siin tuleb meelde tuletada, et pattulangemine sai juhtuda just pettuse abil. Tora ütleb: "Madu oli kavalam,, (1 Mo 3:1). Pühaduse sädemed langesid ka tema peale, et neid tagasi saada, oli vaja kasutada kavalust, nagu kirjutatud Lauludes: ,,...ja kõvera vastu osutud keeruliseks,, (L 18:27). Jakovit võib võrrelda esimese inimese Adamiga. Kabbala ja hassidism õpetavad, et Jakov parandas Adami patu. Madu pettis Adami, et seda parandada, kasutas Jakov samuti kavalust. Nagu kirjas: ,,Su vend tuli kavalusega ja võttis su õnnistuse."
J-malal olid Jakoviga omad plaanid, millest lihtsurelikud ei osanud aru saada. Nagu edaspidi näeme, oli Jakov õnnistust väärt. Kõigekõrgem (olgu õnnistatud Tema Nimi) lubas, et tema soo nimel õnnistavad endid kõik maailma suguvõsad.
Toora lugemine peatükk ,,Vaietze,, Breishit 28:10-32:3(I Moosese raamat)
Peatükk Vaietze
,,Jaakob aga väljus Beer-Sebast ja läks Haarani poole,,(1 Mo 28:10).Sõna ,,väljus,,-originaalkeeles-,,vaietze,,.Milleks Jaakob alustas seda teekonda,mida mööda tuli siia tema vanaisa Aabraham?Vastus peaks olema selge,selle põhjus seisneb eelmises peatükis.Ema nõuandel ta põgeneb enda venna Eesavi raevu eest ja isa käsul tuleb tal võtta endale naine Laabani tütarde seast.Toora lugemisel ei saa piirduda vaid inimlike tagajärgede põhjuste teadmises.Esmalt peab aru saama milleks Taevane Juhatus kinnitas esiteks sellise sündmuse käigu,ja teiseks millels on vajalik seda Tooras kirjeldada.Inimese piiratud mõistus ei võimalda kõigest aru saada,seni varjatud saladused avanevad meie jaoks alles Tulevases Maailmas.RAMBAN kirjutab kommentaaris(Breishis 12:6)-,,Kõik see mis toimus patriarhidega,on tähiseks nende järeltulijatele.Sellepärast Toora räägibki nii põhjalikult meie esiisade rännakutest,sellest kus ja kuidas nad kaevasid kaevu,teistest sündmustest(nende elus)...See kõik-viitab tu
levikule:Kõik see mis juhtus kunagi ühest neist,annab järeltulijatele teadmise sellest,mis tulevasi põlvkondi võib ees oodata,,.Toora keskseks kujuks on juudi rahvas,kes on kutsutud avama Maailmale J-mala Hiilgust.See avanemine ei ole kunagi olnud kiire ja spontaanne,vastupidi,nõuab väljavalitutelt suuri pingutusi ning tähtsate otsuste vastuvõtmisi.Esimene Moosese raamat(Breishit)on juudi rahva eelajalugu.Prohvet Jesaja(Jeshajahu)ütleb:,,...mu rahva eluiga on otsekui puu eluiga,,(Is 65:25).Sama nagu puul,võime iga ajaloo perioodil eristada juurt,tüve ja latva.Nõnda esiisade ajastul on Aabraham võrdne juurele,Iisak-tüvele ja Jaakob latvale.Jaakobi väljumisega Beer-Sebast täitus Rebekale antud ettekuulutus,,Su ihus on kaks rahvast,kaks erinevat hõimu...,,(1 Mo 25:23).Traagiliste tagajärgedega probleem leidis aset inimkonna teises põlvkonnas,vendade Kaini ja Aabeli vahel.Teravad probleemid on ka Aabrahami peres,J-mal käseb kuulata Saarat,mille tagajärjel aetakse ära Aabrahami v
anem poeg Ismael.Iisak püüab lepitada poegi,kuid Rebeka teab et see on võimatu Eesavi iseloomu pärast.Nende eluteed on täiesti erinevad.Talmudis on öeldud:,,Eesav vihkab Jaakobit,,.Eesavi teine nimi on Edom.Tema järeltulijateks peetakse Lääne Maailma rahvaid.Jaakob siirdus võõrale maale et seal panna aluse Iisraeli Kojale.Ta sattus ühte(nimetu) paika ja ööbis seal ja nägi und,,...Maa peal seisis redel mille ots ulatas taevasse,ja ennäe J-mala inglid astusid seda mööda üles ja alla.Ja vaata J-mal seisis tema ees ning ütles:,,Mina olen su isa Aabrahami J-mal ja Iisaki J-mal.Maa,mille peal sa magad,ma annan sinule ja su soole!Ja sinu sugu saab maapõrmu sarnaseks ja sa levid õhtu ja hommiku,põhja ja lõuna poole,ja sinu ja su soo nimel õnnistavad endid kõik maailma suguvõsad,,(1 Mo 12:14).See unenägu osutus prohvetlikuks.Midrash selletab:,,selles näidati tervet juudi ajalugu.Jaakob näeb inglit,kes sümbvoliseerib Babülooniat,see ingel astub üles mööda 70 astet ja seejärel tuleb se
alt alla.See tähendab Babüloonia 70 aastast vangipõlve.Seejärel astub mööda treppi ingel kes tähistab Pärsiat.See astub üles mööda 52 astet ja tuleb samuti alla.Jaakobile antakse teada et Pärsia vangipõlv kestab 52 aastat.Kolmas J-mala saadik sümbvoliseerib Kreekat,see ingel astub mööda 180 astmest ja tuleb samuti alla.Lõpuks ta nägi inglit kes tähistas Edomi(Lääne Tsivisatsiooni)see tõusis 100,200,300 astet ja aina kõrgemale tõusis.Lõppu ei olnud näha.Rooma ehk Edomi vangipõlv osutus kõige pikemaks,,.Jaakob sai ka teise nime-Iisrael.Tänu sellele kutsutakse tema järeltulijaid-Israeliitideks ehk ,,Bnei Israel,,.Vaatamata Iisraeli rahva korduvatele hajutamistele K-igekõrgem lubas Jaakobile ehk Iisraelile-,,Ja vaata Ma olen sinuga ja hoian sind kõikjal,kuhu sa lähed ning toon sind taas sellele pinnale,sest ma ei jäta sind maha,,(1 Mo 15:16(.Jaakob pani sellele paigaele nime,,Bet-El,,(Peetel)ehk ,,J-mala Koda,,.Sinna ,seni(nimetu)paika oli hiljem ehitatud ,,Beit Hamikdash,,J-mal
a maapealne Tempel.
Toora lugemine peatükk ,,Vaishlah,, Breishit 32:4-36:43(I Moosese raamat)
Peatükk Vaishlah
Niisis,Jaakob naaseb kodupaika.Ees ootab kohtumine Eesaviga.Jaakobil on alust arvata et Eesav tahab teda tappa.Nädala peatüki"Vaishlah"("ja läkitas")alguses kirjeldakse Jaakobi ettevalmistumist oma venna kohtumisega.Ta tegi kolme asja:valmistas kingituse,pöördus J-mala poole ja valmistus sõjaks.Neil toimingutel oli sügav mõte.Alustame kolmandast.Kõik loomad ja sulased lõi ta eraldi kahte leeri.Jaakob arvestas,et kui üks salkadest hukkub,siis teine jääb ellu.Miks Jaakob kartis Eesavit?J-mal oli talle lubanud:"Ja vaata,mina olen sinuga ja hoian sind kõikjal,kuhu sa lähed ning toon sind taas sellele pinnale"(1Mo 28:15).Vastuse leiame tema kolmandas toimingus,ehk palves:"Sest kepp käes ma läksin üle selle Jordani,aga nüüd on mul kaks leeri.Päästa mind ometi mu venna Eesavi käest,sest ma kardan,et ta tuleb ja lööb mind maha ühes emade ja lastega"(1Mo 32:11-12).Enda pärast on ta rahul,kuid kardab naiste ja laste pärast.Ja nüüd kingitusest.Et vältida sõda,saadab Jaakob Eesavile king
ituse et leida lepitust.200 kitse,20 sikku,200 emalammast,20 jäära,30 kaamelit,40 lehma,10 härjavärsa,20 emaeeslit ja -10 eeslitäkku.See oli tohutu suur kingitus,lisaks Jaakob käskis sulastele "isuga täita Eesavi silmad",karjad pidid hoidma vahemaad ja ilmuma järgemööda-algul üks,siis teine ja n.e.Öösel viis ta üle Jabboki jõe lapsed ja naised.Toora kirjutab:"Aga Jaakob ise jäi üksinda maha.Siis heitles üks mees temaga,kuni hakkas koitma.Aga kui see nägi,et ta ei saanud võimust tema üle,siis ta lõi tema puusaliigest:ja Jaakobi puusaliiges nihkus paigast,kui ta heitles temaga.Ja mees ütles"lase mind lahti,sest juba kuidab"Aga tema(Jaakob)vastas:"Ei lase sind mitte,kui sa mind ei õnnista".Siis ta küsis temalt:"Mis su nimi on?"Ja ta vastas:"Jaakob!"Seepäele ütles tema:"Su nimi ärgu olgu enam Jaakob,vaid olgu Iisrael,sest sa oled võidelnud J-malaga ja inimestega ja oled võitnud!"(1Mo 32:25-29).Mida tähendab "Iisrael"?"Sar"-tähtis,lugupeetud,auväärt inimene."Sar El"-Auväärt inime
ne J-mala silmis.Talmudi õpetlased märgivad et Jaakobi vastaseks oli Eesavi kaitseingel.Milleks pidi ingel võitlema juudi isa Jaakobiga ja vigastama puusaliigest?Miks ingel tunneb end alistatuna ja püüab lahkuda?Miks Jaakob küsib õnnistust,ei lase teda ja palub õnnistust-õnnistust selle käest kes vigastab tema puusaliigest?Et võitluse mõttest aru saada tuleb lähtuda RAMBANi(lühend-Rabi Moshe ben Nahman(1194-1270 a.Tuntud autoriteetne Pühakirja ja Talmuudi kommentaator)- talmudistlikust reeglist:"Maase avot-siman le-banim"-"Esiisade(patriarhide) kogemused-õpetus järeltulijatele".Jaakob kardab kohtumist Eesaviga.Eelmises peatükis"Vaietze"mainisin ,et Roomlasi peetakse Eesavi järeltulijateks.Eesavi järeltulijad on ka sakslased.Meie aja autoriteetne õpetlane Rabi Itzhak Zilber(1917-2004 a.)kirjutab:-"Kui 20 sajandi algul Jeruusalemma saabus Saksamaa keiser,siis kõik juudid tulid teda tervitama,väljavalitud kaks rabi:Josef Haim Zonnenfeld ja tsadik Tzvi-Mihl Shapiro.Miks?Nemad rä
äkisid et mõned saksa hõimud pärinevad meie kõige vihatuima vaenlase-Amelekist.Amalek nagu ka Roomlaste esiisa Sefo on Eesavi lapselaps.Sellepärast rabid ei soovinud avaldada au Amalekile".Juudi traditsioonis peetakse Eesavit just sellise jõuna mis igatpidi püüab juute kõrvale viia oma usust ja Toorast.Enne võitlust"Jaakob ise jäi üksinda".RASHI kommenteerib:"Et sel ööl kui Jaakob viis üle jõe kõik,mis tal oli,pöördus ta sinna tagasi et võtta lisaks pisiasju."Siis heitles üks mees temaga,kuni hakkas koitma".Kui juuti võlub materiaalne mittejuudilik keskkond,siis otsekohe hakkab ta võitlema Eesaviga".Võitlus kestab alalõpmata"terve öö" s.t.kogu aeg,seni kui ei lõpe pagendamine.Pühakirjas(TANAKis)pagendamist"Galut"nimetatakse"ööks"aga vabanemist"Geula"-nimetatakse "hommikuks"(Jeshajahu(Js 21:11-12).
Toora lugemine peatükk ,,Vaeshev,, Breishit 37:1-40:23(I Moosese raamat)
Peatükk Vaeshev
"Aga Jaakob elas maal"vaeshev",kus ta isa oli võõrana elanud,Kaananimaal".Sellest salmist algab Joosepi lugu,selle ja ka teiste peatükide keskne tegelane.Joosep oli Jaakobi(Iisraeli)üheteiskümnes laps,armastatud naise Raaheli esmasündinud poeg.Toorast loeme:"Need on Jaakobi suguvõsa lood:Kui Joosep oli seitseteistkümneaastane,siis oli ta ühes oma vendadega pudulojuste karjane"."Iisrael armastas Joosepit enam kui kõiki oma poegi..."Talmudis,traktaat"Shabat"on öeldud-"ei tohi enda lastest kedagi esile tõsta".Sellel isaarmastusel olid omad tagajärjed.Peagi osutus noor Joosep vanemate vendade silmis pealekaebajaks,sest isa pani kohustuseks vendi valvata."Kui ta vennad nägid,et nende isa armastas teda enam kui kõiki tema vendi,siis nad vihkasid teda..."Nende viha tõusis veelgi enam,kui nad kuulsid Joosepi unenägudest.Esimeses ta nägi väljal vihke sidumas,vendade vihud kummardasid tema vihu ees,teises unenäos nägi päikest,kuud ja üksteist tähte kes teda kummardasid.Vennad leidsid ,
et Joosep üritab nende üle valitseda."...seejärel hakkasid need teda veel enam vihkama".Isa läkitab Joosepi vendade juurde,kes olid Sekemis karja hoidmas."Aga nad nägid kaugelt ja enne kui ta jõudis nende juurde,võtsid nad õelalt nõuks teda tappa.Nad ütlesid üksteisele:näe selt tuleb see unenägude sepitseja".RASHI arvates ässitajateks olid otsustusvõimelised ja halastamatud Siimeon ja Leevi kes hiljuti hävitasid Sekemi.Siis tuli vahele Ruuben:"ja ütles neile:Ärge valage verd,visake ta siia kõrves olevasse kaevu,aga ärge pange oma kätt tema külge.Sest ta tahtis teda päästa nende käest ja saata tagasi isa juurde".Kabalistlikus teoses "Sefer Zohar"esitatakse vastava küsimuse:Mille peale lootis Ruuben?Kaevu heidetud Joosep pidi silmapilk hukkuma madude ja skorpionide salvamistest.Kuid Ruuben teadis et mürgiste madude eest on kergem pääseda kui kurjade inimeste eest.Sellepärast on öeldud"sest ta tahtis teda päästa nende käest".Siis kui Joosep tuli nende juurde siis kiskusid tema
kirju kuue,isa kingituse ning viskasid kaevu.Nähes ismailiitide killavoort Juuda ütles"ütles oma vendadele:Mis kasu sellest on,kui me tapame oma venna...müüme tema...aga meie käed ärgu puudutagu teda,sest ta on meie lihane vend".Siis nad määrisid Joosepi kuue siku verega ja saatsid isale.Jaakob arvas et tema poeg on tõesti maha murtud"käristas oma riided lõhki ja leinas oma poega kaua aega"Joosep viidi Egiptusesse"ja egiptlane Pootifar,vaarao hoovkondlane,ihukaitsepealik,ostis tema ismailiitidelt".Lugu meenutab klassikalist seiklusromaani,siin on olemas oma süzee ja terve rida eluohtlike seiklusi.Joosep süütult orjusse müüdud,seejärel süütult vanglasse heidetud.Kuid Toora kinnitab,et J-mal on temaga.Kuidas tuleb selle tähendust mõista?Kuidas sai J-mal olla "temaga"nii paljude temaga toimuvate halbade asjade juures?Ta oli ihuüksi võõral maal,kuid Aabrahami,Iisaki ja tema isa Jaakobi J-mal ei hüljanud teda.Tol korral Joosep ei suutnud täiega mõista J-mala eelhoolitsust.Sellest
hoolimata oli ta otsustanud igal juhul ustavaks jääda.Joosepi moraalne kindlus isanda naise pidevate võrgutamiskatsete vastu võtmas,tunnistus tema usust ja iseloomust.Isegi vanglas ,püüdis Joosep mitte ainult teisi aidata,vaid ka tunnistas J-malat,andes unenägude tõlgitsemise eest au J-malale.Ta seletas kaasvangidele nende unenäod vaarao joogikallajale ja pagarile.Üks oli surmale määratud,teist ootas peagi vabanemine.Kui joogikallajate ülem vabanes"ei pidanud Joosepit meeles,vaid unustas tema ära".Joosep pidi heitlema kahtluse ja masendusega veel kaks aastat.
Toora lugemine petükk “Miketz”Breishit 41:1-44:17(I Moosese raamat)
Petükk “Miketz”
“Vaehi miketz shenataim jamim uparo holem vehine omed al haeor”-“Ja kahe aasta pärast sündis ,et vaarao nägi und,ja vaata,ta seisis Niiluse jõe ääres”.Nende sõnadega algab peatükk”Miketz”.Vaarao,heebrea keeles-“Paro”nägi kahte keerulist unenägu.Keegi ei osanud neid seletada,ehki ta küsis nõu kõikidelt Egiptuse tarkadelt ja ennustajatelt.Nüüd meenus joogikallajale”heebrea noormes”ja ta rääkis temast Vaaraole.Kohe laskis valitseja Joosepi enda ette tuua ja jutustas oma unedest:-“…Ma seisan Niiluse jõe kaldal.Ja näe,jõest tõusis seitse lehma,lihavad liha poolest ja ilusad näha,ja sõid roostikus.Ja vaata,teist seitse lehma tõusis nende järele,väetimad ja väga pahad näha ning lahjad liha poolest.Ei ole ma kogu Egiptusemaal näinud säherdusi pahu.Ja lahjad ning pahad lehmad sõid ära need seitse esimest lihavat lehma.Ja need läksid nende kõhtu,aga ei olnud tundagi,et nad olid läinud nende kõhtu ja nende välimus oli paha ennegi.Ja ma ärkasin üles.Siis ma nägin und,ja vaata,seitse vilj
apead tõusis ühest kõrrest,täis ja head.Ja vaata,seitse kuiva,peenikest,hommikutuulest kõrvetatud viljapead võrsus nende järele.Ja peenikesed viljapead neelasid ära need seitse head viljapead.Ma olen seda rääkinud oma ennustajaile,aga ükski ei oska mulle seletada”.Nüüd oli Joosepi kord vastata,Aabrahami,Iisaki ja tema isa Jaakobi J-mal oli temaga.Joosepile selgesti avanes unenägude tähendus.Seitse lihavat lehma ja seitse suurt viljapead olid seitse head viljakat aastat,seitse lahjat lehma ja seitse kuivanud viljapead aga seitse nälja-aastat.Seega pidid egiptlasi ees ootama kõigepealt seitse külluseaastat ja seejärel seitse aastat näljahäda.Rabi Joseph Telushkin kirjutab raamatus”Jewish literasy”:-“Väljendiga”seitse külluseaastat ja seitse näljaastat”tähistakse kõnepruugis küllust,mille järgi saabuvad häda ja viletsus.Lähiaajaloos”seitsme külluseaasta”all mõeldi 1967-1973 a.mil peale võiduka Kuuepäevast sõda,jõudsalt arenes Iisraeli riigi majandus ja heaolu.Aga peale 1973 a.K
ohtupäeva sõja-saabusid “viletsuseaastat”.Joosep ei piirdunud unenägude seletamisega,vaid tegi vaaraole ettepaneku,et see vaataks välja ühe mõistliku ja targa mehe ning seaks ta Egiptuse maavalitsejaks.See mees määraku ülevaatajad maale,lasku elanikel makse maksta ning kogugu vilja,siis on egiptlastel viletsussaastategi süüa.Vaarao oli unenägude seletusest ja tehtud ettepanekust nii vaimustatud,et tegi Joosepi maavalitsejaks.Endine ori ja vang sai ühekorraga võimsa Egiptuse riigi tähtsuselt teiseks meheks.Kolmekümneselt oli ta Egiptuse kõrgeim aukandja.Ta abiellus ühe Egiptuse preestri tütrega ning sai kaks poega,Manasse(Menashe)ja Efraimi.Sündinud poegade nimedel oli sümboolne tähendus.Manasse on tuletatud heebreakeelsest sõnast,mis tähendab”ta on mind unustada lasknud”ja Efraim-tähendab”ta on mind viljakaks teinud”.Nende nimedega tahtis Joosep rõhutada,et K-igekõrgem(Olgu kiidetud Ta Nimi)oli lasknud tal unustada kõik vaeva ja teinud ta viljakaks sellel viletsuse maal.Joos
epi ettekuulutus läks seegi kord täide.Seitsmele külluse-aastale,mil ta laskis tohututes kogudes vilja koguda,järgneski kohutav nälg.Ka Kaananis,tema kodumaal polnud midagi süüa.Seepärast saatis Iisrael oma pojad Egiptusesse,sest oli kuulnud,et seal on veel võimalik vilja osta.Enda juurde jättis ta vaid noorema poja Benjamini.Peagi seisid vennad Joosepi ees,kes nad kohe ära tundis,kuid vennad ei aimanudki,et see kõrge Egiptuse ametnik on vend,kelle nad olid omal ajal õelalt kaevu tõuganud ja orjusse müünud.Joosep ei andnud ennast neile tunda,ta soovis vendi enne proovile panna.Tal oli oma strateegia.Joosep oli”ish matzliah”-“edasijõudnud inimene”.RASHI märgib-“Vaatamata sellele mis temaga juhtus,ei muutnud teda.Ta jäi sama õiglaseks Joosepiks,kes õppis Toorat oma isa juures”.Seitsmes Lubavitsi rabi Menachem M.Shneerson lisab:-“Ei olnud tähtsust kas ta oli ori,vang,miljonite inimeste valitseja ja varahoidja,Egiptuse paadunud tänavatel kõndis seesama Joosep,kes kunagi mõtiskle
s J-malast Kaananimaal”.Joosep väitis,et vennad on salajased maakuulajad,mis oli ränk süüdistus.Tõestuseks,et nad on kõigest ausad ühe pere pojad,käskis ta tuua enda ette kõige noorema,kellest vennad olid rääkinud.Siimeoni jättis ta pantvangiks.Esialgu ei tahtnud Jaakob kuidagi Benjaminil minna lasta,kui oli kuulnud Egiptuses toimunust.Ta kartis kaotada oma noorimat poega.Ent lõpuks saatis ta Benjamini siiski teistega kaasa.Nälg muutus Kaananis üha hullemaks,vennad pidid minema uue leivavilja järele.Kui nad olid tagasi Egiptusesse jõudnud,siis peitis Joosep Benjamini kotti oma hõbekarika ja väitis oma noorimat venda vargaks.Karistuseks pidi Benjamin orjaks jääma
Toora lugemine petükk “Vaigash”Breishit 44:18-47:27(I Moosese raamat)
Petükk Vaigash
Juuda pakkus end Benjamini asemele Egiptusesse jääma."Vaigash eilav Jehuda vaiomer..."-"Siis astus Juuda tema juurde ja ütles..."nende sõnadega algab"Parashat haShuva"-"nädala peatükk".Nagu teame,pani Joosep vennad proovile ja mõistis et vennad on end vahepeal(sellest möödus 22 aastat)parandanud.Peatüki lugemine toob meieni Juuda ja teiste vendade sügava kahetsuse.Lõpuks Joosep andis end neile tunda.Saabus kauaoodatud kulminatsioon."Mina olen Joosep...Aga vennad ei suutnud temale vastata,nõnda hirmunud olid nad tema palge ees"(45:3)Vennad mõistsid et nende ees seisab Joosep,seesama vihk kes tõusis üles ja jäi püsti seisma, vendade vihud aga kummardasid selle ees.Prohvetlik unenägu läks täide.Vennad olid sõnatud.Joosep laskis oma isa ja kogu muu pere Egiptusesse tuua ning rõõmustas pisarsilmis jällenägemise üle.Kõiki Jaakobi(Iisraeli)soo hingi,kes Egiptusesse tulid oli seitsekümmend.Peatükis seletatakse miks kõik just nõnda juhtus.Joosep ütleb vendadele:"ei ole teie mind läkit
anud siia,vaid J-mal..."(45:8).Joosep jätkab:"Tõtake ja minge mu isa juurde ning ütelge temale:Nõnda ütleb su poeg Joosep:J-mal on mind pannud isandaks kogu Egiptusele.Tule(Pühale maale saabumise on alati peetud kui ülespoole liikumise(alija)ja lahkumise,langemise kui(erida))minu juurde ära viivita.Sa võid elada Gooseni maakonnas ja olla mu läheduses,sina ja pojad ja su veised ja kõik,mis sul on"(45:9,10).Teisisõnu J-mal tegi kõik selleks,et Iisraeli lapsed jääksid elama Egiptusesse.Seitsmes Ljubavitsi rabi Menachem M.Shneerson küsib:"Kas ei olnud siis teist viisi tuua Iisrael Egiptusemaale?"Rabi vastab:"Talmudis(Shabat 89b)saisab järgmine seletus-"Jaakob oleks võinud saabuda Egiptusesse ahelates,kuid saabus sinna just sel moel,nagu kirjeldab prohvet"Ma tõmbasin neid inimlike sidemetega,armastuse paeltega..."(Hoosea 11:4)".Palju aastaid pärast Joosepi ja tema vendade asumist Egiptusesse ei teadnud(või ei tahtnud teada)uus vaarao Joosepi teenetest,vaid pani nende peale teeorj
use.Kuid see on juba järgmiste peatükide teema.Tähtis on see,et just Egiptuses,selles "rahvaste sulatamisahjus"Iisraeli järeltulijad,kujunesid omaette rahvaks,oma religiooni ja identiteediga.Meie targad õpetavad et,sõna Egiptus-"Mitzraim"on sinonüüm sõnale-"Galut"ehk vangipõlv,hajutamine.Egiptuse galut kestis kõigest 210 aastat.Sellele järgnesid (Paabeli(423-353 a.e.m.a)Kreeka(318-138 a.e.m.a)hajutamised.Praegune galut on kestnud juba ligi 2000 aastat,kuid Egiptuse vangipõlv oli kõige tähtsam.Juudi kirjanduses on Joosep eriti armastatud ideaalkuju.Tema noorusevead andestatakse,sest aastatega arenevad tema tarkus ja voorused kõige paremini teda iseloomustavad üllas andestamine ja vankumatu usk.Joosepi lugu on ajaloo jooksul inspireerinud kirjanikke ja kunstnikke,tänu millele on Joosep laialt tuntud kogu maailma kultuurile.Rabi Joseph Telushkin kirjutab raamatus"Jewish Literasy":"Ükski paavst ei olnud nõnda armastatud juudi kogukinna poolt kui Johannes XXIII(tema ilmalik nimi
Josef Ronkalli).Olles juba kaks aastat paavstitoolil,kutsus ta 1960 a.oktoobris enda juurde juhtivad juudi liidrid.Kui nad sisenesid tema tuppa,siis tema esimesed tervitussõnad olid:"Mina olen Joosep,teie vend".
Toora lugemine petükk “Vaiehi”Breishit 47:28-50:26(I Moosese raamat)
Petükk Vaiehi
"Ja Jaakob elas Egiptusemaal seitseteist aastat..."Nende sõnadega algab I Moosese raamatu(Breishit)viimane peatükk"Vaiehi"("ja elas").Oma pika ja vaevarika elu viimased aastad elas ta Egiptusemaal.Tekstis ei ole asjatu öeldud:"Ja Jaakob elas..."-see tähendab et,peale kõiki kannatusi,mida ta elu jooksul pidi kogema,ärkas ta ellu ja nüüd võis täisrinnal elu nautida.Enamgi,Jaakob oli õnnelikum kui tema eelkäiad Aabraham ja Iisak.Aabrahami poegadest vaid Iisak astus tema jälgedes.Iisakile endale tegi valu see et,tema esmasündinud ja armastatud poeg Eesav eemale tõrjus Aabrahami ideaalid.Jaakob seevastu sai tunda uhkust oma poegade üle.Ka neil olid vead ja üleastumised,kuid nad siiski leidsid jõudu tunnistada enda süü ja kahetseda.Isegi Joosep,kes oli kodust eemal kahekümmne kahe aasta jooksul,suutis olla truu koduideaalile ja suutis anda need üle oma järeltulijatele.Joosep jäi truuks Iisraelile.Olles veel ori,Joosepi moraalne kindlus isanda naise pidevate võrgutamiskatsetele vast
u võtmas,tunnistus tema iseloomust.Endine ori ja vang sai ühekorraga Egiptuse teiseks meheks.Kuid mite ainult Jaakobi(Iisraeli)pojad,vaid ka nende lapsed ja lapselapsed kõrgel hoidsid Jaakobi elutöö ideaalid.Mis saab veel parem olla inimese jaoks?Sellepärast ongi öeldud:"Vaiehi Jaakov beeretz Mitzraim..."-"Ja Jaakob elas Egiptusemaal...".Patriarhi jaoks oli Egiptus kahtlemata kõige õnnelikum eluperiood,kuid ta igatses siiski Pühamaast.Enne surma ta kutsus oma poja Joosepi,ning ütkes temale:"...osuta mulle heldust ja truudust ära mata mind Egiptusese,sest ma tahan magada oma vanemate juures.Vii mind Egiptusest ära ja mata nende hauda..."Iisraeli soov oli puhata Makpela matmispaigas Hebronis ,kus puhkasid esivanemad Aabraham ja Saara,Iisak ja Rebeka ning tema laste ema Lea.Peatüki suur osa kirjeldab Iisraeli hüvastijätu sõnu,millega ta pöördub poegade poole,igaühele eraldi.Need sõnad on prohvetlik visioon,mis täiel määral täitud tulevikus.Neis ennustatakse tulevase 12 suguharu
tulevik,kelle aluspanijateks olid kaksteist Jaakobi poega.Toora kirjutab:"Kui Jaakob oli oma poegadele käsu andnud,siis sirutas voodis oma jalad välja ja heitis hinge..."Paljud autoriteetsed kommentaatorid märgivad et kirjakohas ei räägita et "ta suri".Sama nagu esiema Saara elu puhul mida lugesime peatükis "Haiei Sara".Õiglane elu on igavene.Juudi traditsioon õpetab et,see ei lõpe ka peale lahkumist siit maailmast,ning kestab tema järeltulijate keskel enim globaalses mõttes,maailma sündmustes.Selline seisukoht näitab et,surmajärgsed sündmused avavad enim elu mõtte.Talmudis(Taanit 5b)seletatakse et"Jaakob Avinu"(Meie isa Jaakob)tegelikult ei surnud ära("see vaid tundus"-seletab RASHI).Nagu on elus Jaakobi järeltulijad,on ta ise ka elus".Meie ajal on saanud populaarseks laul"Am Israel hai"(Elagu Iisraeli rahvas)-See tõestab et Iisrael(Jaakob)on elus, nagu on elus ka tema elutöö.Egiptuse vangipõlve lõpus patriarhi poegade järeltulijad moodustasid kaksteist hõimi(haru)nn."Iisr
aeli suguharu".Iga suguharu kandis esiisa,Iisraeli poegade"bnei israel" nimed.Erandi moodustavad Joosepi järeltulijad Efraimi ja Menasse,kes esindavad kaht suguharu,selline oli Iisraeli,nende vanaisa viimane soov,seega moodustasid Jaakobi järeltulijad kolmteist suguharu.Edaspidi kõik Iisraelimaa oli jagatud 12 suguharu vahel,erandi moodustasid Leevi suguharu,see jäi maata,sest tema kohus oli teenida J-malat ja olla preestrisooks Iisraelile.Toora kinnitab:"Issand Iisraeli J-mal on ise nende pärisosa".Juuda suguharust võrsusid Iisraeli kuningad,kauaoodatud Moshiah samuti peab olema selle kuningliku suguharu esindaja.Need on Iisraeli suguharu alussambad:Ruuben,Siimeon,Leevi,Juuda,Sebulon,Issakar,Daan,Gaad,Aaser,Naftali,Benjamin ja Joosepi pojad Efraim ning Manasse.
Toora lugemine petükk ;Shmot; Shmot 1:1-6:1(II Moosese raamat)
Peatükk Shmot
Toora lugemine peatükk "Shmot"Shmot 1:1-6:1(II Moosese raamat)
Peatükk Shmot
Kristlikus maailmas tuntakse Toora teist raamatu Exoduse nime all.Exodus-tähendab kreeka ja ladina keeles"väljarändamine".Tõepoolest Moosese teine raamat jutustab lahkumisest,mis on juudi rahva ajaloos keskse tähendusega.Miks pidi Iisraeli hõim välja rändama,kas ei olnud nende tulek tulemine vabatahtlik?Kas ei olnud siis Joosep võimsa Egiptuse riigi tähtsuselt teiseks meheks?Peatükist saame teada,et palju aastaid pärast Joosepi ja tema vendade asumist Egiptusse ei teadnud uus vaarao(RASHI märgib et"ei tahtnud teada")Joosepi teenetest,vaid pani nende peale teeorjuse.Iisraeli laste jaoks algas Egiptuse vangipõlv,mis kokku kestis 210 aastat.Peatükk algab sõnadega:"Veeleh shmot bnei Israel..."("Ja need olid Iisraeli poegade nimed...").RASHI kommenteerib:"Kuigi eelmises peatükis on neid kõiki loendatud eluajal(1 Mo 46:8-27),loetakse neid uuesti peale surma,see näiab kui kallid on nemad Looja silmis.Nemad on otsekui tähed taevas,keda Ta tunneb arvu ja nimepidi,nagu kirjutab prohvet:"Tema,kes nende väe viib välja täiearvuliselt,kes nimetab neid kõiki nimepidi"(Js 40:26)".Peatükis kohtume esimest korda Moosesega,kellest saab israeliitide juht ja õpetaja,tema on kutsutud vabastama Iisrael Egiptuse orjapõlves.RAMBAM(Maimonides)kutsub teda"inimeste seas,kõige paremaks".Mooses(Moshe)sündis 7 adarikuul 2368 a.peale maailma loomist(1392 a.e.m.a).Tema sündis kohutaval ajajärgul,mil Iisraeli lapsed muutusid orjadeks,nemad pidid ehitama varaaitu ja linnu ning tegema kõige mustema töö.Midrash räägib"et mehi sunniti tegema naiste tööd ja naised pidid tegema meeste toimetusi",kõik oli mõeldud selleks et neid vaimselt alistada.Samuti tegi vaaraole tuksa juutide suur sündimus.Ta andis juudi ämmaemandatele käsu surmata kõik vastsündinud poisid ja kui ämmaemandad käsku ei täitnud,siis käskis ta kõik poisid kohe pärast sündi Niiluse jõkke visata.Egiptlaste jaoks ei olnud Niilus lihtsalt jõgi.See niisutas põlde ja toitis neid,oli otse kui ema.Egiptuse jumalate panteoni keskseks kujuks oli Osiris.Rahvas uskus et ta annab kogu maailma toitu,tema toob küllust ning ilmutab end vee kujul.Osirist rõhutati kui vaarao tugevust inimeste seas.Sellepärast "jõgi"oli Egiptuse jaoks religioon ja riigi ideoloogia,ühest küljest vaarao tõi jumalannale ohvreid,teisest aga,vabanes israeliitidest.Sama saatus tabas ka Moosest.Et poega surmast säästa,pani ta ema Joheved pigitatud pillirookorvi ja asetas jõe äärde kõrkjatesse.Ulpiva korvi leidis ei keegi muu kui vaarao tütar.kes võttis lapsukese oma kasupojaks ja pani talle nimeks Mooses,mis tähendab egiptuse keeles"veest päästetud"("mu"-vesi ja"oshis"-pääsemine).Mooses kasvas õukonnas ja oli teadlik oma päritolust,kuna J-mala tahtel tema kasvatusega tegeles pärisema.Midrash räägib et"Mooses nelikümmend aastat nautis elu vaarao lossis".Noore mehena nägi Mooses kord pealt,kuidas üks egiptlane juudist töölise poolsurnuks peksis ja temas süttis viha,ta lõi egiptlase raevuhoos maha.Kuid tegu tuli avalikuks ja Mooses oli sunnitud surmanuhtluse eest põgenema.Ta varjas end Midjanimaal,kus leidis lahke vastuvõttu preester Jitro juures,kes isegi andis talle oma tütre Sippora naiseks.Nelikümmend aastat karjatas Mooses äia pudulojuseid."Midrash Shemot Rabba"räägib et"peale Joosepi surma,juutide keskel loobuti ümberlõikamisest"ja nemad ütlesidolgem nagu egiptlased..."K-igekõrgem muutis egiptlaste armastuse nende vastu,raevuks".Paljud kommentaatorid märgivad et,israeliitid ei hoolinud enam Jaakobi käskudest ja ideaalidest,nad lahkusid Gooseni maakonnast ja läksid laiali üle terve maa.Nende soov oli saada egiptlasteks,olla nagu"kõik teised rahvad".Külluse ja heaolu asemel neid ootas ängistus ja orjapõli,nagu öeldud"...Iisraeli lapsed ohkasid ja kaebasid orjuse pärast".Kuid orjapõlv ei tähendanud Iisraeli jaoks ainult karistuse,see pidi karastama,tegema tugevamaks ja puhastama rahvast,otsekui meistri käed lihvivad teemanti,nii puhastas Iisraeli J-mal oma rahvast.Ent ühel päeval- Mooses oli siis juba kaheksakümnene-ilmus Issand talle kibuvutsapõõsas,öeldes,et ta on Moosese vanemate Aabrahami,Iisaki ja Jaakobi J-mal.Ta tahab oma rahvale armu anda ja Mooses peab olema töörist,kes vabastab Iisraeli orjusest.
Toora lugemine peatükk "Vaeira"Shmot 6:2-9:35(II Moosese raamat)
Peatükk Vaeira
"Kui Mooses karjatas lambaid,ei lubanud ta suurtel lammastel joosta karjamaale enne tallesid.Ta saatis väikesed esimestena värsket rohtu sööma.Alles siis laskis ta suured sööma keskmise kvaliteediga rohtu.Kõige puisem toit jäi kõige tugevamatele.J-mal ütles:"Tulgu minu rahvast juhtima tema,kes teab,kuidas karjatada lambaid vastavalt nende tugevusele."("Midrash Shemot Raba 2:2").Moosesest pidi saama töörist,kes vabastab rahvast orjusest,temast pidi saama Iisraeli Vägeva J-mala prohvet.Toora kinnitab:"Aga Iisraelis ei tõusnud enam niisugust prohvetit nagu Mooses"(5 Mo 34:10).Kui Mooses küsis,mis nimega ta peab J-malat oma rahva ees nimetama,kostis Issand:"Ma olen see,kes ma olen".Rahvale aga peab ta ütlema,et Issand,mende vanemate J-mal on teda läkitanud.Tooras esineb terve rida J-mala nimesi,kõik need on Tema omadused.Juudi traditsioon keelab J-mala Nime nimetamist. Tooras loetav J-mala Nimi hääldatakse tihti Adonai(Issand)või lihtsalt-Hashem(Nimi).Esialgu Mooses jäi kõhklema,ta ei uskunud et tuleb ülesandega toime."Aga kui nemad mind ei usu?"tahtis ta teada.J-mal käskis tal karjusekepi maha visata ja muutis selle maoks,kes taas kepiks muutus,kui Mooses ta pihku võttis.Kuid Mooses kõhkles ka pärast teiste imede ja tunnustähtede selgeks õppimist.Mooses ütles:"...mina ei ole sõnakas mees,ei varasemast ajast ega ka mitte sellest peale,kui sa oma sulasega oled rääkinud,sest mul on raskevõitu suu ja rakevõitu keel".Kuid Vägev J-mal julgustas teda:"mine ja Mina olen abiks sinu suule ning õpetan sind,mida sa pead rääkima".Moshe Rabeinu("Meie õpetaja Mooses")ei olnud suurem sõnaseadja.Tema vend Aaron seisis ta kõrval ja rääkis tema asemel rahvaga.Mooses läks tagasi rahva juurde,veenis neid,et nende Vägev J-mal vabastab neid Egiptuse orjapõlvest,ja astus koos venna Aaroniga vaarao palge ette.Nad olid nutikad ega teatanud,et heebrealased tahavad Egiptusest lahkuda,vaid palusid ainult seda,et vaarao lubaks neil minna kõrbesse J-mala auks ohverdama ja püha pidama.Mooses ütles:"...heebrealaste J-mal on mind läkitanud sinu juurde,et ma ütleksin:lase mu rahvast minna..."Alates 1960 st.a. Mooses sõnad"lase mu rahvas minna"("Shlah et ami")-said rahvusvahelise nõukogude juutide kaitseorganisatsiooni loosungiks.Nõukogude Liit oli samastatud Egiptuse orjapõlvena.Orjarahva saadikud jätsid vaarao täiesti külmaks ja ta ei kavatsenudki lasta odaval tööjõul puhkust pidada.Tema ainus reaktsioon Moosese kõnele oli see,et juudi rahva töökoormat suurendati veelgi.Mooses pöördus toetust paludes uuesti J-mala poole ning läks koos Aaroniga teist korda vaarao juurde.Mulje avaldamiseks viskas Aaron oma kepi vaarao jalge ette,kus see silmapilk maoks muutus.Siis kutsus vaarao oma võlurid,kes samasuguse kunsttkükiga hakkama said.Ent Aaron võitis selle maagiavõistluse,sest tema madu neelas egiptlaste omad alla.Ometi jäi vaarao kõigutamatuks ega rahuldanud palvet minna kõrbesse ohverdama.J-mal otsustas karistada egiptlasi neid nuheldes.Neid nuhtlusi("Makot Mitzraim")oli kokku kümme,kuid antud peatükis räägitakse seitsmest,mis tabasid egiptlasi.Esimene nuhtlus muutis Niiluse vesi vereks ja see hakkas haisema,nii et seda ei saanud juua.Paljud kommentaatorid näevad selles Iisraeli J-mala kättemaksu süütud laste hukamise eest,kes olid jõkke visatud ohvriks Osirisele.Kuid nagu tekstist näha, see ei nõrgestanud vaarao tugevust.Nädala pärast läks see mööda ja Mooses kuulutas vaaraole,et kui ta nüüd järele ei anna,siis saadab J-mal teise nuhtluse ning Niilus lööb konnadest kihama.Vaarao jäi kõigutamaks ja peagi ilmus Niiluse mudast lugematult konni,kes tungisid majadesse.Ja samas vaimus kulges kõik edasi:üksteise järel saatis J-mal egiptlastele nuhtluseks sääski,parme,loomakatku,nii loomi kui ka inimesi vaevavad paised,vilja maha peksva rahe.Kuid vaarao otsus oli muutumatu."Kui vaarao nägi,et vihm,hare ja müristamine lakkasid,siis ta patustas edasi ja tegi oma südame kõvaks...ja ta ei lasknud Iisraeli lapsi minna...".See näitab et vaarao ei löönud kartma vaid tema raev tõusis enamgi.Huvitav et toodud nuhtlused on kirjeldatud ka egiptlaste omaaegsetes allikates nn."Ipuveri papüürustes".