Tora õpetab
Inimese hing on tuli, mille on süüdanud J-mal
Rabi Džaimon Jakobson
Üks mu tudengitest ütles mulle kord, et vihkab Hanuka-pühi. Lapsepõlves isa karistas teda sageli, Hanuka-pühadel aga muutus ta heaks, tegi kingituse ja nõudis, et poeg oleks rõõmus ja lõbutseks. Isa silmakirjalikkus, tema teeseldud pereõnn ja armastus laste vastu muutsid need pühad lastele vastumeelseks isegi täiskasvanueas.
Tänu J-malale, enamik meist on kasvanud sõbralikes peredes, kus pole lastel olnud selliseid üleelamisi. Kuid see jutustus vapustas mind ja pani juurdlema.
Hanuka ajal tuleb kogu pere kokku. Võibolla meie suhtumine neisse pühadesse ei sõltu pühadest, vaid peresuhetest? Kas suudab menora eluloov valgus hajutada pimedust ebasõbralikus peres? Ning kas neis peredes, kus lapsed kasvavad tervemas mikrokliimas, tähendab Hanuka midagi enamat kui kingitused ja kodusoojus?
Kui uurida tähelepanelikult Hanuka detaile, siis näib, et nii menora kui ajalugu ja küünalde arv näitavad meie hingeseisundit. Kui päike loojub ja maad katab pimedus, me süütame hanukia, see loob valguse pimedusse. Vaadates tulesid, jutustavad need meile ajalugu, mis õpetab, kuidas omandada sügavam, sisukam elu, aitavad vastu võtta elulisi väljakutseid, ületada raskusi. Istuge üksteisele lähemale, vaadake vaikselt tuledesse ja mõelge, mida nad tähendavad.
Inimese hing on tuli, mille on süüdanud J-mal. Nii on öeldud Toras. Nagu tuli soojendab ja valgustab oma ümbrust, nii ka teie, toetudes oma hingejõule, võite täita oma lähedaste elu soojuse ja valgusega.
Vastupidiselt kõigele muule füüsilises maailmas, mis on allutatud Maa külgetõmbejõule, tulekeeled tõmbuvad üles, esitades väljakutse sellele jõule. Täpselt samuti on lugu meie hingega, see ei rahuldu lihtsa füüsilise mugavusega, vaid teda tõmbab ebamaine.
Hanuka ei valgusta ainult teie enda elu, kui panete menora aknale või ukselävele selleks, et temast tulev valgus ajaks laiali pimeduse ja valgustaks ümbruskonda. Hanuka meenutab meile, et me võime ja peame mõjutama kõike, mis on meie ümber, ütleb meile, kuidas headuse ja hoolitsusega iga päev valgustada kaaslaste elu. Ühest tulukesest süttib teine, kuid esimene sellest ei vähene - nii on ka inimesega. Kui ta jagab oma rõõmu ja hoolitseb teiste eest, siis ta muutub tugevamaks, tema jõud ei kahane, kui ta jagab seda teistega.
Iga päev on vaja lisada valgust enda jaoks ja valgustada kõike lähedal ja kaugel, tehes iga päev ühe heateo, süüdates ühe küünla.
Hanuka mõte on veelgi sügavam: see suudab hävitada pimeduse meie elust. Menora valgus ulatub kaugele sajandite taha, aegadesse, kui väike juutide võitlussalk sai võidu relvastatud ja võimsa Kreeka armee üle. Makkabeid otsisid kaua Templi rüvetatud varemeist õli, et süüdata menorat, ja oh imet, nad leidsid ühe pitseeritud nõu, mille sisust jätkus imeliselt kaheksaks päevaks.
Kui meie sisemine tempel on rüvetatud ja mitte kuskil ei ole õli tuleläitmiseks, siis on meil jõudu ulatuda oma hingesügavuse sisemise minani. Vaim jääb alati puhtaks, puutumatuks, nagu majakas. Kui te süütate oma elu rasketel momentidel oma sisemise menora, selleks et hävitada pimedus, ei lahku valgus teist kunagi. Menora valgus on vastus väljakutsetele meie elus - see võib võita valu, aidata meil end kasvata. See jõud ületab loodusjõud ning muudab pimeduse valguseks.
Pimedust võitev võime antakse meile kõrgemalt. Sellepärast süütame kaheksa küünalt, see on müstiline, transtsendentaalne arv. mis kõneleb igavikust. See on vaid 1 võrra suurem arvust 7, mis väljendab loomulikku tsüklit. Kuid et peletada pimedust vaid küünlaleegiga, ei saa loota asjade loomulikule käigule, on vaja ammutada valgust sügavamast allikast - arvust 8. Need Hanuka elemendid - imed õliga, kaheksa küünalt ime meenutamiseks - kõik see on meile märgiks, et me kasutaksime oma hingelisi ja vaimseid jõude. Meie hing sarnaneb tulega, mis mitte ainult ei suuda hävitada pimedust, vaid nagu iga valgus suudab muuta pimeduse valguseks...
Pöördun oma õpilase poole, kelle jaoks oli Hanuka-püha mürgitatud mälestustega solvumistest lapsepõlvet: "Kallis sõber, ütlen sulle, nagu endalegi: Is-nda teed on mõistetamatud. Me ei suuda ilmselt mitte kunagi mõista, miks Ta tegi nii, et ühed meist sündisid tugevates peredes, teised õnnetutes. Kuid milliseid raskusi ka meie elus ette ei tuleks, J-mal annab meile tugevust ja jõudu mitte olla asjaolude ohvrid, vaid muuta oma elu, valida uus tee. Selle asemel et kuulata surelikke mittetäiuslikke inimesi, kuulake parem menora leeki. Ära luba et vanemate subjektiivne ja psühholoogiliselt vale käitumine neelaks sinu hinge leegi. Võitle pimedusega, rõivastu valgusega! Las sinu sisemine hing räägib sinuga ja teistega. Seesama hingevalgus suudab hajutada pimeduse."