Küsi Rabilt
Kas minu ebaõnnestumised pole märgiks Kõrgemalt?
Rabi Šaul-Aizek Andruštšak
Küsimus: Elan Kanadas, sõitsin sinna 5 aastat tagasi Iisraelist, kus olin elanud 18 aastat. Siin hakkasin aktiivselt huvituma judaismist ja osa võtma juudi elust, külastama sünagoogi. Seda kõike ei olnud Iisraelis elades. Minu asjad siin ei edene kuigi hästi vaatamata mu pingutustele. Kas see tähendab seda, et Kõigekõrgem soovib, et sõidaksin perega tagasi Iisraeli? Või need on lihtsalt ajutised raskused?
Vastus: Küsimus sellest, kuivõrd meie teod on Kõigekõrgemale meeldepärased, on tähtis igale, kõigepealt aga usklikule inimesele. Vastus aga pole alati ilmselge. Seda enam, et see võib muutuda olenevalt paljudest faktoritest ja väga paljudest erinevatest olukordadest.
Ideaalis peaks kogu meie elu oleme täiesti allutatud ühele eesmärgile – Kõigekõrgema teenimisele. Ja samuti, ideaalis, peaks Kõigekõrgem positiivse vastuse korral saatma meile absoluutse edu, et meie teenimine oleks veelgi produktiivsem.
Kuid praktikas on kõik veidi keerulisem. Õigemini, segasem. Midagi me teeme õieti, kuid paljusid asju valesti. Milleski nõutakse Taevas meilt täisprogrammi, milleski mitte. Midagi saame jooksvate pattude heastamiseks, midagi eelmiste pärast. Midagi antakse meile kui katsumus, midagi kui autasu, kuid mis ei paista üldse autasuna...
Kõik see ei allu meie analüüsile, sest Taevane Kohus ja tema loogika ei ole meie mõistusele püüeldav. Rääkimata juba sellest, et katsed mõistatada, mida meilt tahavad Taevased peale käskude täitmise – on piiratud käsu endaga; „Lihtsalt olge J-malaga ja J-mal on teiega“ (Dvarim, 18:13).
Me õpime Torat. Me õpime oma juhendajatelt. Süveneme tarkade ja õiglaste sõnadesse. Palvetame. Mõtleme. Elame üle. Püüame. Valime selle, mis meie arvates aitab meil paremini teenida Kõigekõrgemat. Kas see kõik garanteerib meile, et kõik need jõupingutused viivad meid soovitud tulemuseni või vähemalt õiges suunas? Üldsegi mitte. Kuid teisi variante lihtsalt ei ole.
Kohustus elada Iisraelis on tähtis käsk. Kuid ka suur vaimne katsumus. Te ise märkisite, et mõned aastad Kanadas viisid teid judaismile lähemale kui aastakümned Iisraelis. Kas see tähendab, et te ei pea naasma Iisraeli? Mitte mingil juhul! Lihtsalt tuleb seda arvestada. Nagu sedagi, et Iisraelis näiteks on suurepärased võimalused juudi hariduse saamiseks ja palju võimalusi juudi elu elamiseks.
Lühidalt öeldes teil on, mille üle mõelda. Mille pärast nõu pidada nendega, kes tunnevad teid ja teie olukorda ning on judaismis asjatundjad, usklikud inimesed. Aga püüda orienteeruda „märkides“ ei tasu. Tühi vaevanägemine.