Pesahi püha
14. - 22. Nissan 
Pesah on juudi rahva tähtsaim püha. Pesah tuleneb heebreakeelsest sõnast – pasoach – mis tähendab „üleminek , möödaruttamine , ülehüppamine“. See nädalapikkune püha, mille esimene ja seitsmes (väljaspool Iisraeli ka 2. ja 8.) päev on pühad, vahepealsed päevad aga pühade argipäevad, algab 14. nissani õhtul. See püha meenutab Iisraeli laste pääsemist Egiptuse vangipõlvest, millest on lähemalt kirjutatud II Moosese raamatu 12. peatükis. Orjusest vabanemisega seotud viimase nuhtluse läbi hukati esmasündinud Egiptuses. Iisraellased olid I-sanda sõna kohaselt oma uksepiidad märgistanud tapetud talle verega ja sel moel pääsesid : surmaingel möödus nende kodadest.
Kuna juudid lahkusid Egiptusest kiirustades, pühitsetakse ka Pesahi hapnemata leiva - matsa söömisega. Sellepärast nimetatakse seda ka hapnemata leibade pühaks. Traditsiooni kohaselt tuleb kogu pühade ajal süüa matsa’d — õhukesi hapnemata leivakesi, mida tehakse kas rukki- , odra- , nisu- või kaerajahust. Matsa valmistamisel jälgitakse hoolega, et jahu ei puutuks varem kokku veega ning et taigna segamisest ei mööduks üle kaheksateistkümne minuti, sest vastasel korral hakkab jahu käärima. Teisi toiduaineid, mis mingil moel sisaldavad neid vilju, peetakse hapnenuks ja nende üldnimetus on heebrea keeles hamets. Pühale eelnevatel päevadel peavad juudid oma majast haputaigna välja viima, maja koristamise käigus leitud hamets kogutakse kokku ja põletatakse ära. See toiming sümboliseerib seesmist puhastumist ja pattudest vabanemist.
Pesahi esimesel õhtul toimub pidulik söömaaeg – Seder leil Pesah, kus Egiptusest väljumise lugu selgitavad – Hagada shel Pesach lugemised, laulud ja sümboolsed toidud. Hagada lugemise põhjenduse leiame Toras, II Moosese raamatus 13:8. „Iga põlvkonna iga inimene“, öeldakseHagada’s, „peaks nägema, nagu oleks ta ise olnud nende keskel, kes pääsesid Egiptusest , orjusekojast.“ Püha esimese õhtu pidulikku söömaaega peetakse täpselt selle korra kohaselt, mis on Hagada’s kirjas. Rikkaliku toiduvaliku juures on kindlasti toidud, millel konkreetne sümboolne tähendus. Punane vein; mingi kibe köögivili – maror nt. mädarõigas, petersell, kartul, salat – karpas; praetud liha koos konditükikesega zroa tuletab meelde purustatud Templit ja on paasaohvri sümboliks, kõvaks keedetud muna on vaikse leina ja uue elu sümbol; kaneeliga maitsestatud riivitud õunte ja kreeka pähklite segu veiniga –haroset meenutab savi , millest heebrea orjad pidid Egiptuses vaarao ehitustel telliseid valmistama; neli veinikarikat – arba kosot , mida traditsiooni kohaselt juudid on kohustatud ära jooma söömaajal, ning mis tuletavad meelde J-mala tõotusi (“Mina viin teid ära egiptlaste teoorjuse alt”, “Ma lunastan teid”, “Ma päästan teid”, “Mina võtan teid enesele rahvaks” („II Moosese raamat 6:6-7“).
Seder (tõlkes "kord") Pesah koosneb järgmistest osadest :
1) Kadeš – Püha sissepühitsemisel veini- või viinamarjamahla karika kohal lausutakse vastav õnnistus – kiduš. Vein tähistab valatud verd ja on ühtaegu ka rõõmu sümbol.
2) Urhats – käte pesemine ilma õnnistuseta.
3) Karpas – kartuli , peterselli-või sibulatükkide kastmine soolasesse vette ja selle söömine. Soolane vesi sümboliseerib pisaraid, mida juudid Egiptuses valasid. Kuid on ka teine tähendus , värske juurvili sümboliseerib kevadet, viljakust ja elu alalist taassündi.
4) Jahats – keskmise matsa poolitamine. Suur osa matsa’st pannakse kõrvale. Laual peab tavaliselt olema kolm tervet matsa’d. Pool keskmist , mida nimetatakse – afikoman , pannakse kõrvale „peidetakse“ ning tarvitatakse söömaaja lõpus.
5) Magid – Hagada lugemine Iisraeli laste lahkumisest Egiptusest. Antud lugemine on nõnda sisse seatud, et tekitada peo osalejates aktiivset osavõttu küsimuste näol. Eriti teretulnud on aga laste küsimused. Küsimused puudutavad erilisi kombeid sel õhtul, ning soovitatakse kuulda neli erinevat vastust. Hagada’s on kirjas: “Tora räägib – arbaa banim, neljast pojast: targast, patusest, rumalast ning pojast, kes ei oska küsimusi esitada”. Kõik pojad esitavad küsimusi erinevalt. Ljubavitshi seitsmes rabi Menahem Mendel kutsub meid üles mitte unustama ka viiendat poega, kes parajasti viibib kusagil kaugel, oma isakojast eemal. On vajalik, et ka teda kutsutakse peolauda. Rabi õpetab, et iga juut on kalliskivi, sellepärast tuleb Pesahi püha söömaajale alati kutsuda võimalikult palju juute
6) Rahtsa – käte pesemine enne sööki koos õnnistusega.
7) Motsi – matsa õnnistus , mis loetakse tavaliselt hapnenud leivale.
8) Matsa – eriline matsa õnnistus, mis on seotud käsusõnaga süüa matsa’d sel ööl.
9) Maror – mõrud rohttaimed meenutavad kibedat orjaaega, taimedele lisatakse haroset’i ning süüakse koos vastava õnnistamisega.
10) Koreh – „sidumine“ süüakse võileib alumisest matsast koos mõrude rohttaimedega.
11) Shulhan aruch – „kaetud laud“, lauale pannakse pidulik õhtusöök.
12) Tsafun – võetakse välja peidetud matsa tükk afikoman ja süüakse see ära. Seder’i lõpus ei serveerita magustoitu nagu tavaliselt söögi lõpus, see on selleks, et peolised jääksid tundma Pesahi püha ohvriliha maitset.
13) Berach – söögijärgne õnnistus.
14) Halel – ülistus , loetakse Psalme.
15) Nirtsa – seder on lõppenud ja see on kindlasti meelepärane Kõigekõrgemale.
Traditsioonikohaselt täidetakse pilgeni veiniga ka viies karikas, kuid sellest ei jooda, sest see on mõeldud Elijahu HaNavi - prohvet Eelija jaoks. Uks jäetakse praokile, sest prohvet võib tulla teatega Mashiach’i – Messia tulemisest. Seder’i lõpus kõlab lause – LeShana Haba BiJerushalaim - Järgmisel aastal Jeruusalemmas, vastavalt Hagada tekstile: „Tänavu oleme siin, aga tuleval aastal Iisraelis. Tänavu oleme orjad, tuleval aastal vabad inimesed!”