Inimesel ei ole hea olla üksinda
Rabi Dov-Ber Haskelevitsh www.ejc.ee/937001
Ühes Noa seitsmest käsust, mille Looja andis kogu inimkonnale enne Tora andmist juutidele, on keeld abielurikkumise, liiderdamise kohta. Talmud, mis selgitab ja formuleerib täpselt Tora seadusi, leiab selle käsu Pühakirjast, kus käsitletakse inimese loomist meheks ja naiseks. See tekst lühendatult: „Ja ütles Kõigeväeline J-mal: „Inimesel ei ole hea olla üksinda. Teen temale abilise...“ Ja pani Kõigekõrgem inimese magama, ja kui ta uinus, võttis ta ühe tema luudest Ja ehitas J-mal ... selle naiseks. Ja ütles inimene: „ Ta on luu minu luust, ihu minu ihust, nimetatagu sind ISHA (naine), sest mehest (ISH) on ta võetud.““ Hiljem lisatakse: „Ja seepärast jätab mees oma isa ja ema, ühineb oma naisega ja nad saavad üheks ihuks.“
Talmudi traktaadis Sanhedrin peetakse seda salmi terve rea keeldude aluseks, mille Tora on inimesele pannud. „Seepärast las mees jätab oma ise ja ema ja ühineb oma naisega...“ „Jätta isa ja ema“ tõlgendatakse kui verepilastuskeeldu, mis keelab astuda abiellu ja intiimsuhetesse lähisugulasega. „Jätta isa“ – on aluseks keelule intiimsuheteks isa lähisugulastega, „jätta ema“ keelab abielu ja intiimsuhted emaga ja tema lähisugulastega. Inimene peab jätma läheduse oma sugulastega ja ühinema oma naisega. „Naisega“..., õpetavad talmudistid, - st mitte mehega. Siit tuleneb homoseksualismi keeld. „Oma naisega“ – st mitte võõra naisega. Siit pärineb abielurikkumise keeld. „Ja olgu nad üks ihu“ – järeldatakse, et siit tuleb keeld olla vahekorras loomaga. „Üks ihu“ – see tähendab last, kes tekib isa seemnest ja ema munarakust ning on seega nende ihude ühinemise imeline vili. Loomadega ei teki ühist ihu, sellepärast tuleneb siit keeld väärdunud suguüheteks, nagu sodoomia, loomadega, homoseksualism.
On tähelepanuväärne, et moraalitus, liiderdamine on üks Noa 7 käsust. Kuid Leviitide raamatu 18. peatükis, kus on kirjas vastavad käsud juutidele, loetakse üles palju käske, mis keelavad Tora seisukohast ebaloomulikud ja –normaalsed suguühendused. Nii näiteks toob Maimonid välja kümme käsku 613st, mis on antud juutidele, mis tulenevad sellest ühest Noa seitsmest käsust. Juutidele paneb Tora palju rohkem ja rangemad käsud kui mittejuutidele. Maimonid teeb kokkuvõtte: „On kuus erinevat intiimsuhteid keelavat käsku Noa poegadele: keeld elada oma emaga, isa naisega, õega, võõra naisega, mehega, loomaga.“ Võib küsida, miks on Toras antud seadused liiderdamise kohta ebakonkreetselt, jaatavas tekstis. Näiteks abielu rikkumise keeld tuleneb tekstist „ja ühineb oma naisega“. Kas poleks lihtsam, kui Toras oleks täpselt kirjas: „Mida ei tohi teha ning missugune karistus on üleastumise korral, nagu on näiteks Bõtie raamatu 9. peatükis? Vastus selgub, kui meenutame, et see käsk anti inimesele loomise algul, enne tema pattulangemist. Inimene oli loodud vaimselt ja psüühiliselt täiesti puhtana, tervena. Kõik tema püüdlused olid suunatud kõrgete, vaimsete sihtide poole. Inimese füüsiline keha harmoneerus täielikult vaimsega sedavõrd, et paljast keha ei häbenetud: „...Ja nad mõlemad olid alasti, inimene ja tema naine, ja nad ei tundnud häbi.“ Inimesele piisas vaid abstraktsest teadmisest, kuidas tuleb käituda, mis on õige, mis vale.
„Inimesel ei ole hea olla üksi,“ ütleb Looja. Esialgu tundub, et Kõigekõrgem lihtsalt konstateerib fakti: inimesel ei ole hea olla üksi. Kuid see ei ole nii. Pärast iga loomisakti on kirjutatud: “Ja nägi Kõigekõrgem, et see on hea (vene õigeuskliku piiblitõlke järgi: Ja nägi J-mal, et see on hea). Kommentaatorid on tulnud järeldusele, et Looja, luues looduses kindla korra, kinnitab seda kui looduse vankumatut seadust. Inimene, erinevalt teistest elusolenditest, loodi üksikuna. Mišna kinnitab, et see on sellepärast nii, et iga inimene võiks öelda endale: „Ainuüksi minu pärast on loodud Kõiksus.“ See on isikliku vastutuse tunnetus, mida iga inimene peab tundma oma Looja ees. Ent Looja plaanis ei olnud luua teistest isoleeritud inimest. Inimene, erinevalt loomast, on loodud ühiskondlikuks, tsiviliseeritud olendiks. Looma jaoks pole pere kohustuslik. Inimese jaoks on pere peamine ühiskondlik institutsioon. Vanemad kannavad vastutust järglaste materiaalse kindlustamise ja moraalse kasvatuse ees. See kasvatus peab olema suunatud usule J-malasse, sellele, mis on sobiv inimesele, kelle J-mal lõi Oma näo järgi, ja mis ei ole sobiv. Vanemad peavad olema eeskujuks oma lastele, lapsed aga peavad austama vanemad. Siit tuleneb samuti nõue tagasihoidliku, õilsa käitumise kohta.
Elame üle rasket ajaloolist perioodi, mida nimetatakse „seksuaalseks revolutsiooniks“ ning abielu lagunemise ajaks. Ühiskond kannab tuhandete, miljonite laste rikkumise koormat, kes ei tunne oma isa. Näeme pidevat kuritegevuse kasvu alaealiste seas. Perekonna lagunemine viib ühiskonna vältamatule hukule. Terve perekond on terve ühiskonna rakuke. Tervet ühiskonda ei ehita need, kes võitlevad barrikaadidel – nemad pigem püüavad midagi hävitada, vaid need, kes ehitavad terve perekonna.